Kysis neli krooni. Minu arvates sellel luuletusel ei olnudki moraali, see oli ainult naljaluuletus. Selle luuletuse meeleolu oli r66mus ja humoorikas. Eestimaa Peipsi 22rest Saaremaani, L2ti piirist mereni, Igast lapsest punap6sksest Kuni suure pereni K6ik see kokku on me kodu, See on meie Eestimaa, Kaardi pealt v6ib 2ra v6tta, Sydamest ei k2tte saa. Selle luuletuse s6num on, et yksk6ik mis millegi meile kalliga juhtub, see j22b alatiseks meie sydamesse. See luuletus on natuke lapsik ja patriootlik, aga selle moral on 6ige.
Nii juhtus mitu korda järjest kuni Berganza otsustas, et ei jookse enam ise hunte otsima vaid jääb siia lammaste juurde, et siit ta saab nad nkn kätte. Ja mida ta nägi oli see, et tegelikult hunti polnudki, karjased ise tapsid lamba ära, võtte paremad lihakäntsakad omale ja hommikul ülejäänud peremehele andsid, peremees muidugi ikkagi arvas, et päris hunt oli käinud. Berganza ei suutnud seal nende valetajatega elada ja jooksis sealt minema. Ta jõudis ühe pereni ja elas nendega, alguses oli lihtsalt aias tubli kaitsja ja sai normaalselt süüa. Vahepeal lasi omanik ta lahti ka ja lubas ta ringi joosta. Ja ükskord, kui lapsed ülikooli minnes oma mapi maha unustasid, siis Berganza jooksis sellega neile kooli järele ja andis selle neile üle ja kõik lapsed olid tast üli vaimustunud ja ta hakkas seal igapäev käima, lapsed toitsid teda ja mängisid temaga, ta ütles, et elas tõelist tudengi elu.
saamise võimalusest ja ka metsast. • Õu tuli rajada nii, et oleks tuli ja vesi lähedal. Hea oleks kui mets oleks lähedal ja veevõtu koht samuti. • 19.sajandi II poolel muutus mõisa ja talumaade kruntimine, sellega võidi ka talu koht ära kaotada kui mõisnik tahtis seda maad endale saada. • 19.sajandini püsis külade positsioon muutusteta ja külade suurus kõikus mõnest perest kõige suurem oli külade suurus 35 pereni. Enamus moodustas 5 ja 10 taluga külad. Püsikülasid oli 2/5 ja selles oli 3-5 talu ja neid oli rohkem Lõuna- ja Edela- Eestis ja ka Virumaal. • Suuremaid külasid kus oli 10-20 talu moodustasid 1/5 külade üldarvust, asusid enamasti Kesk-Eestis ja Kesk-Läänemaal. Külavormid • Sumbküla- iseloomulik Põhja- ja Lääne-Eestile • Sumbkülas paiknevad talud korrapäratu kobarana • Tuumikkülad- iseloomulik Loode-Eestis.
Kuid lõpplause lähenedes hakkas ka ta käsi koolduma ja ettepoole hiilima; ja niipea kui «aamen» oli öeldud, oli kärbes sõjavang. Tädi märkas seda ja sundis teda oma vangi vabastama. Pastor luges teksti ja esitas siis ühetoonilise suminaga oma jutluse, mis oli nii igav, et paljud pead hakkasid ükshaaval noogutama. Ja ometi oli see jutlus, mis jagas piiramatul määral tuld ja väävlit ja vähendas äravalitute hulga nii väikese pereni, et seda tasus vaevalt päästa. Tom loendas jutluse lehekülgi; pärast kirikut teadis ta alati, mitu lehekülge jutlus pikk oli, kuid harva 39 teadis ta sellest midagi muud. Seekord oli ta siiski veidi aega tõsiselt huvitatud. Pastor maalis suurejoonelise ja liigutava pildi maailma rahvaste kogunemisest tuhandeaastasesse rahuriiki, kus lõvi ja tall lebavad kõrvuti ja väike laps juhib neid. Kuid selle suure vaatepildi
annaabi.ee 
