Ka seda saab siduda igasuguste erinevate elu keerdkäikudega. Oldi kannatatud liiga kaua ning oodatud nauding kättemaksust jäi tulemata. Inimene vastutab siiski enda eest ise ning kes on juba vabatahtlikult kaua kannatanud, ei pruugi enam suuta oma elu ümber pöörata. Ohjad tuleb haarata enda kätte. Teises loos suhtub perenaine Mari mehe sugulasse Tõnni külmusega ning peab teda tülikaks kuni hetkeni, mil vanamees peaaegu sureb püüdes enda väärtust perele tõestada ning siis tärkab perenaises lahkus ning hool sugulase suhtes. Siingi on vanamehenässi tülikus mõistetav, kui inimene ei näe endast kaugemale. Kui nad oleksid vana Tõnni linna virelema ja surema saatnud, oleks see jäänud neist kaugele ning poleks olnud enam tarvidust tema peale mõelda. Ebameeldivusi tahetakse ju ikka endast eemale ajada. Las keegi teine muretseb. Kui aga häda on juba enda silma ees, jääb inimene siiski inimlikuks ning perekond hoiab kokku. Selles loos on minu jaoks midagi eriti positiivset
Naine oli see, kes hoolitseks, et laual oleks söök. "Päevast päeva pesi Aliide peete, kiskus välja tillukesi juuri ja koukis välja musti laike. Ingel teatas, et riivimise eest kannab hoolt tema ja tiirutas ringi, käskides Aliidet kord valvata ligunevat riivitud peeti, kord vahetada potis vett, kord tuua kaevust vett" ,,Liide teadis võrratult taimede saladusi ja raviomadusi. Neis asjus oli Liide alati parem olnud kui Ingel., kuid kes seda siis ikka märkas, kui korralikus eesti perenaises hinnati rohkem taignasõtkumise oskust ja lüpsmise osavust, kes oleks seda märganud, et Ingel maitsestas kurke mädarõikaga kuid Aliide oskas sama rõikaga ravida kõhuvalu" ,,Kuna Martin võttis enda kanda lapse kasvatamise , hakkas Aliide vastutama kõige selle eest, mis oli seotud järjekordadega.Aliide seisis ühest järjekorrast teise, Talvi käekõrval, õppidse seeläbi korralikku nõukogude elu. Tõsi, lihaletis ta seisma ei pidanud, set lihaletis oli tal
annaabi.ee 
