mitmetuhanded peresuhted tõsiselt proovile. Ajal, mil mees on välismaal tööl, tuleb naisel kodumaal saada hakkama kogu pereelu korraldamisega. Laste kasvatamist ja kodust majapidamist puudutavad ülesanded on sel ajal vaid naise õlul ning sageli tuleb hakkama saada ka selliste kodutöödega, mida enamasti teevad mehed. Eelnevalt kirjeldatu korraldamine võtab suure osa naiste ajast, kelle mehed töötavad välismaal. Peremustrid ja inimeste elukorraldus on erinevad. On naisi, kes käivad kas olude sunnil või inimese eneseteostusvajaduse rahuldamiseks mehe välismaal töötamisega samaaegselt Eestis tööl. Samas on naisi, kelle igapäevaelu seisnebki lastega tegelemises ning majapidamise korrashoiu eest hoolt kandes. Maslow’ inimvajaduste hierarhia kohaselt on inimese esmased vajadused füsioloogilised, neile järgnevad turvalisus-, armastus-, kuuluvus- ja tunnustusvajadus
tavaks olnud. Ida-Euroopas, sest vanurite elatustase madal. UK ja Saksa süsteemid lähenevad: UK varem- väike riigi roll, madal asendusmäär, eraskeemid vabatahtlikud. Saksa varem- suur riigi roll, kõrge ja ühtlane asendusmäär, sotsiaalne garanteeritus. Nüüd mõlemail: erakindlustuse õhutamine koos töötajate võimestamise ja riskide eest, riigi jälgiv ja reguleeriv roll mõlemal juhul selgelt näha; see pigem kasvab kui kaob. 4. Loeng PEREPOLIITIKA Peremustrid: Traditsioonilised (kristlikud- peremustri radikaalne muutumine (väiksem abielulisus, kärgpered, väiksemad leibkonnad, adult worker või dual-earner peretüüp asendab male breadwinner tüüpi naiste õiguselt soolise võrdõiguslikkuse suunas(gendering)). Need muutused mõjutavad poliitika eesmärke ja kulusid (hoolekanne olulisem (lapsed + vanudrid) Tihedam seos tööturu seisu ja -poliitikaga: emplyment friendly policies.