Kõrboja peremees Kõrboja peremees on A.H. Tammsaare kirjutatud romaan, mis on kirjutatud 1922.a. Romaani tegelasteks on Anna, Villu, Eevi, Rein, Jüri ja muu küla rahvas. Peategelstest siis nii palju et Anna on tark haritud naine, kes tuleb oma isale Reinule Kõrbojale appi ning otsib Kõrbojale uut peremeest. Villu on noormees, kes on vangis istunud tapmise eest ning keda tahetakse Kõrboja peremeheks. Teose vältel juhtub temaga palju õnnetusi ning lõpuks teeb ta enesetapu. Eevi on naine, kes tahab Villuga abielluda ning on ka Villu lapse ema. Rein on Kõrboja peremees, kes annab talu oma tütre Anna käsutusse, et ta teeks Kõrbojast hea talu. Jüri on Villu isa, kes on kangekaelne töömurdja ega usu uuendustesse Kui Villu vangist välja saab otsustab ta oma eluga midagi peale hakata. Ta aitab isa ja lõhub Kivimäel kive et teha sellest endale viljakandev maalapp. Välja ilmub Anna...
Paljunemine Liitsugulise Liitsugulised Lahksuguline. Liitsuguline, Lahksuguline, Lahksugulised. d. kaks Muna alguses 2 arenevad moondega Isane asetab uss muneb vihmaussi nädalat õhu ja moondeta, areng. kombitsaga munad vahetavad niiskuse käes, vahetatvad Munevad seeemnerakud peremeha seemnerakke, selle aja jooksul seemnerakke, mantliöönde, emaslooma maksa, sealt limast tekib vastne, seemnehoidlas, veevooluga mantliõõnde, liiguvad moodustub saastanud munarakud liiguvad emasloom munad kookon ja toiduga satub viljastavad emaskarbi muned mere
Meos Martin- rivaalitses Kadriga, ta oli hästi rikas ning tahtis olla parem, kui teised, talle oli oluline, et peod oleksid suurejoonelised korraldatud, kogu au oleks temal ning et teda ei häbistataks. Kaks svidrilindu-paabukest: Kati- Ta rändas koos Nipernaadiga mitu päeva. Uskus Nipernaadi valesid, kui ta rääkis Katile, et tal on samas lähedal suur talu loomadega. Kati oli väsinud ning ei jaksanud kõndida. Tutvus Hansuoja talus hoopis peremeha Jaaguga, kes armus Katisse ning Kati ei tahtnudki sealt talust enam ära tulla, teda ei huvitanud siis Nipernaadi jutt ega midagi. Seeba kuninganna: Inriid- Nipernaadi naine, läks Nipernaadit otsima Sirvaste kõrtsi, kust juhatati ta edasi Vaade koju, kus pidi olema Toomas. Naist nähes tahtis Nipernaadi teda kohe Maretile tutvustada. Inriid ja Nipernaadi läksid koos siiski rongile. Maret- Vaese kaluri tütar. Ta isa soovis, et Maret abiellus korraliku mehe Jaanus Rooga, kes
ja läksid tülli, nad otsustasid tagasi kõnida ja uuesti üle lugeda, enne minekut aga sidusid lehma puu külge kinni. Kui Imbi ja Ärni olid ära läinud võttis Aida-Oska merilehma ja viis koju. Kõige haledam koht oli minu arust raamatu lõpuosa, kus sulane Jaan toatüdruk Luiset seksuaalselt ära kasutas. Jaan lasi kirikust saadud leiva kuuliga vastu Jeesust ja sai endale tohutu jõu ja väe, ning tegi kõike mida oli tahtnud teha. Peksis oma peremeha läbi, vägistas Luise ja sõi ohtralt seepi. Kõige tervameelsemad olid minu arust Õuna-Endli sõnavõtud. Nt:"Sellel mehelt tuleks küll munad pihku võtta." Õuna-Endel oli lihtsameelne ja ropu suuvärgiga mees. Ta oli läinud Räägu-Reinu tütrele kosja. Liina küsis mehelt teda segadusse ajavaid küsimusi ja Õuna-Endel ei saanud küsimustest aru ega osanud korralikult ilma ropendamiseta vastata.
otsustada orja surma üle. Kui laps sündis siis see muutus isanda omandusse. Augustuse valitsuse ajal lasid osad kodanikud registeerida orjana, et pääseda sõjaväe teenistuseks. Orja ülelapidamis kulud viidi min. Aastad ette nähtus üks tuunika ja mantel. Puhke päevi ei olnud,töötasid hommikust õhtuni hoolimatta ilmast.toiduks said 1 ½ kilo leiba raskemate tööde ajal ka hapuks läinud veini ja küige madalama kvaliteediga võid. Ebausaldatavad orjad töötasid ahelates. Peremeha tapmise korral mõisteti surma küik majas auvad orjad. Orjad jagati maa linna ja riigi orjadeks. 1. põllul ja istandusel 2. teenaia ja kästitöölisena 3. ja riigi ori kirjutaja või arhivar. Roomas oli palju haritud kreeklastest orje keda kasutatti arstide ja õpetajatena. Nad võisid käia tööl ja teenida raha. Kuid kuulusid kogu varaga peremehele. Ori vüidi vabaks lasta 1. kuida ostis end välja 2. peremehe heast tahtest 3. pikka ja ustava teenistuse eest