RESERVKOLOONIAD Vallutamine ja ülemvõimu kehtestamine nii kui ka paratamatu eeltingimus kolooniate suunamiseks sõltuvindust. teele. Oli eesmärkideks ning selleks vajati kapitali. Nii tekkisid. POOLKOLOONIAD Väljaspool Põhja leidus suht. Arenenud ja suuri hilisagraarseid riike, mida ei õnnestunud täielikult vallutada. Need muudeti poolkolooniateks. Nad säilitasid osaliselt iseseisvuse ja omaenda valitsuse, kui paljusid poliitilisi ja majanduslikke küsimusi pidid otsustama peremeesriigi tahte kohaselt. Sõltuvindustrialiseerimiseks rajati istandusi. 16.-18. sajandil vajati kolooniaid- ülerahvastuse leevendamiseks, toodi põllumjandussaadusi 19.saj- loodusressurside jaoks, põllumajandussaaduste toomiseks, vajalikud olid uued turud
ja Siberis kaupade ning karusnahkade kokku ostmiseks. Faktooriaid kasutati ka toetuspunktidena mingi maa täielikul ja lõplikul vallutamisel seejärel liitusid need suure koloonia koosseisu. Nii kadusid faktooriad. Istanduskolooniad suure pindalagataimeksavatusettevõtted Ressursskolooniad vajaduste rahuldamiseks loodud tagavara koloonia. Tegeles kasvavate ja mitmekesistuvate vajaduste tootmistega Poolkolooniad osalise iseseisvusega ja enda valitsusega riigid, kes täitsid peremeesriigi nõudmisi Põhja riigid Väikeettevõtete koondumine suurettevõtetesse Uute tööstusettevõtete, linnade tekkimine. Linnarahvastiku osakaalu kasv Haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi-, ja ettevõtlussüsteemi ülesehitamine. Lõuna riigid Majanduse tuginemine endiselt mõne põllumajandus saaduse või maavara väljaveole. Infoajastu Suured muutused 20 sajandi lõpul tõid vajaduse infoajastule üleminemiseks. Informatsiooni kiire hankimise vajadus
valetegude ja verevalamiste vastutegude ehk karistuste määramine. Locke tõdeb, et ligimese ja enesearmastus võib karistusotsust mõjutada, seega ongi ehk mõistlikum seda täide saata erapooletul ning võõral, kuid asjaga kursis oleval isikul. Locke määratleb selgelt ära teise inimese verevalamise, kui valeteo, lubades verevalajale vastata samaga (Kaini näide). Ka tuleks võõramaalasel austada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta tappa tehtud kuriteo eest, kui ta on ühiskonnast irdunud ning Jumala antud täiemõistuslikkuse kaotanud. 2. Millised võimud on inimestel loomuseisundis? Võim iseenda ning võrdsuslikkuse üle. Võim teise olevuse elu võtta, kui tema elusolemisest saab väiksem kasu kui surmast. Inimesel on võim enda tegusid ja vara oma äranägemise järgi kasutada. Inimesel ei ole võimu teha kurja ning võtta
annaabi.ee 
