Üle 40 geeni võtab osa viburi moodustamisest. Lisaks viburitele on paljudel Gram-- mikroobidel jäigad jätked, mis tungivad läbi mikroobiraku ümbrise ja mida nimetatakse pili ehk fimbriad. Need on viburitest tunduvalt lühemad, karvataolised struktuurid, mis aitavad bakteril kinnituda kasvuks sobivatele pindadele või seostuda üksteisega. Pili koosnevad spiraalselt asetunud proteiinidest, mida nimetatakse pilin. Pili kindlustavad bakterite kinnistumise peremeesrakkudele ja soodustavad DNA vahetust bakterite konjugatsioonil, neile kinnituvad ka bakteriofaagid. Nii Gram-+ kui Gram-- bakterid võivad sünteesida suurt hulka limast polümeeri – polüsahhariidi. Kui see polümeer on kondenseerunud ja tihedalt ümbritseb rakku, nimetatakse teda kihnuks; kui ta koosneb lahtiste fibrillide võrgustikust, nimetatakse teda glükokaalüksiks. Kihnus on 95% vett ja väga väike hulk polüsahhariide. Kihn kaitseb
Üle 40 geeni võtab osa viburi moodustamisel. Lisaks viburitele on paljudel Gram mikroobidel jäigad hetked, mis tungivad läbi mikroobiraku ümbrise ja mida nimetatakse pili ehk fimbriad. Need on viburitest tunduvalt lühemad, karvataolised struktuurid, mis aitavad bakteril kinnituda kasvuks sobivatele pindadele või seostuda üksteisega. Pili koosnevad spiraalselt asetunud proteiinidest, mida nimetatakse pilin. Pili kindlustavad bakterite kinnistumise peremeesrakkudele ja soodustavad DNA vahetust bakterite konjugatsioonil, neile kinnituvad ka bakterifaagid. Nii Gram + kui Gram bakterid võivad sünteesida suurt hulka limast polümeeri polüsahhariidi. Kui see polümeer on kondenseerunud ja tihedalt ümbritseb rakku, nimetatakse teda kihnuks, kui ta koosneb lahtiste fibrillide võrgustikust, nimetatakse teda glükokaalüksiks. Kihnus on 95% vett ja väga väike hulk polüsahhariide. Kihn kaitseb
Virulentsusfaktorid: • Ureaas- neutraliseerib maohapet, stimuleerib neutrofiilide, monotsüütide kemotaksist, põletikutsütokiinide tootmist. • Kuumašokivalk HspB – võimendab ureaasi ekspressiooni • Hapet inhibeeriv valk – indutseerib HCl vähesust ägeda infektsiooni ajal, blokeerides happe sekretsiooni parietaalrakkudest. • Flagella – võimaldavad penetratsiooni maolimasse, kaitset happelise keskkonna eest. • Adhesiinid – vahendavad kinnitumist peremeesrakkudele: hemaglutiniinid, siaalhappele seonduvad adhesiinid, Lewise veregrupi adhesiinid. • Mutsinaas, fosfolipaas – häirib maolima • SOD – takistab fagotsüütide tapatalguid, neutraliseerides ROSe • Katalaas – takistab fagotsüütide tapatalguid, neutraliseerides peroksiide • Vakuoliseeriv tsütotoksiin – indutseerib epiteelirakkude vakuoliseerumist, stimuleerib neutrofiilide migratsiooni mukoosasse • Veidi segased faktorid: H
annaabi.ee 
