edasi anda (nt erutuse korral tõstetud). Liigisisesed häälitsused, nt alarmhäälitsused, kalakajakatel nt häälitsus, kui leidnud kalarikka koha Liikidevaheline kommunikatsioon Nt häälitsused, mille kaudu veendakse peremeesliiki, et ollakse samast liigist, võivad olla intensiivsemad, nt käopoeg häälitseb sama intensiivselt kui kogu pesakond kokku ning teda ka vastavalt toidetakse rohkem. Kui nähakse röövlinnusarnast kägu, siis peremeeslind lendab pesalt ära ning kägu saab sinna oma mina muneda. Vastukohastumus põõsalindudel: visatakse pesast välja kõige suurem muna, ükskõik kas enda või käo oma. Käod ei vali peremeesliiki, vaid biotoobi (vastava keskkonna), kui munevad selle raames peremeeslindude pessa, siis üsna tõenäoline, et satub õige liigi pessa. Meenäitur, kui on leidnud mesilaspesa, siis püüab meelitada iseloomuliku lendamise ja häälitsustega meemäkra (ka ahvi, inimest), kes kaevab mesilaspesa
kohtle igaüht oma kodus nagu sugulast. Näiteks suhtuvad laululinnud kõigisse linnupoegadesse, kes nende pesas on, kui oma järglastesse. Enamikul loomadel töötab see mehhanism ilmselt piisavalt kindlalt, kui noorloomade hajumine on väike ja sugulased jäävad elama lähestikku. Samas võib see mõningail juhtudel saada ka saatuslikuks. Näiteks kägu, kelle poeg koorudes viskab välja kõik peremeeslinnu munad või pojad, kuid keda peremeeslind sellest hoolimata toidab kui oma järglast, on mõnede teadlaste arvates õppinud kuritarvitama just sellist lihtsat reeglit, mida nende peremeesliigid järgivad. Oma sugulasi saab tundma õppida ka iseenda järgi. On näiteks andmeid, et selgroogsete immuunsüsteemi rakud õpivad tundma iseenda keharakke. Niisuguses meetodis peitub jällegi teatud risk: kui immuunsüsteem selle läbi muutub "liiga targaks", st hakkab veidikegi
annaabi.ee 
