Andres peksis õuel oma naist. Ainus, kes seda pealt nägi oli Indrek. Ta jooksis ema juurde ning hoidis tast peksmise ajal nuttes kinni. Juhtunu jäi poisile pikaks ajaks meelde. Pearu pani kraavi teravad orgid, mille tõttu paljud oma jalad ära lõhkusid. Taas asus Matu Pearuga sõtta. Ta kiskus orgid maast välja ning loopis kraavi ümbrusesse laiali. Järgmisel korral viis ta orgid kohta, kus Vargamäe rahvas jõest läbi käib ning toppis maasse. Tagapere peremeeski lõhkus oma jala ära. Paraku ilmusid orgid peagi vanasse kohta tagasi. Seekord jäi Matu oma tööga vahele. Pearu mängis talle relvaga vingerpussi. Kättemaksusks ,,parandas" Matu teed nii, et Pearu sinna kinni jäi. XXXI Matu rääkis oma vingerpussidest ja tegemistest ka Indrekule ja noorele Andresele. Nemadki proovisid kaseladvast alla lasta. Indrek rääkis peale seda tempu, et tal käis külm tuul südame alt läbi. Sama tunne valdas poissi kui ta nägi Andrest midagi ohtlikku tegemas
võetud kärbes. Muidugi on sel kunstlik tähendus, et inimväärse tegelasena askeldab ka kärbes, joob veini ja peaks nagu filosofeerimagi. Kärbsel on aga käesoleval korral nõrk ehituslik tähtsus teoses: ta võimaldab küll korteri peremehel filosofeerida, kuid tema olemasolul pole erilisi tulemusi. Ta tundub võõrkehana. Nii jõuame ,,Kõrboja peremeheni" (1922), ilma et teemaks võetud otsinguil oleks mingeid tähelepandavaid tulemusi. Esimesel pilgul ähvardab ,,Kõrboja peremeeski" tühjalt edasi saata. Heitkem aga pilku Katku Villu noorpõlves vigastatud silmale. Katku Villu ja Kõrboja Anna vahekorra kujunemist ta ei mõjuta kuidagi asendamatult. Nende kahe isiku vastastikune külgetõmbavus seal soodetaguses kolgas oleks toimunud nii või teisiti; intensiivistavaks takistuseks oleks olnud piisaval määral Eevi laps, Villu vangisolemine, tema halb kuulsus jne. Soovi korral oleks saanud leiutada hõlpsasti veelgi mõne loomulikuna tunduva kehalise vigastuse
annaabi.ee 
