asenduskodude perevanema süsteemi jaoks tingimused ja nõuded alates 2007. aastast. Kuid 2009. aastal töötas asenduskodude 143 perest perevanema süsteemi alusel 26 peret ehk 18,2%. Ülejäänud peredes töötavad kasvatajad endiselt graafiku alusel. (Riigikontroll, 2009) Seega asenduskoduteenusele kulub aastas mitmeid kordi rohkem raha kui perekonnas hooldamisele, sealjuures on perekonnas hooldamine üldiselt lapsesõbralikum. Uued ehitatavad peremajad võivad olla küll väga ilusad, aga kui perevanema süsteem töötab ainult nii vähestes, siis oleksid võinud need majad ka ehitama jätta ja raha mujale investeerida. Probleemid Eesti hoolduspere süsteemis Eesti kasuperede liidu juhi, Malle Kobini sõnul on Eestis kaks peamist süsteemset viga, mille tõttu suunatakse lapsi järjekindlalt ikkagi lastekodusse. Esiteks soodustab seda lastekodude riiklik rahastamissüsteem, mis on pandud sõltuma laste arvust. Selline pearahasüsteem
alates olulise jõuna kerkima aga ka linnaeestlased, kes sageli asustasid ja ehitasid just eeslinnade puitmaju. Nii on puitasumitel oluline osa meie kultuuriruumi ja kaasaegse eestikeelse linnaühiskonna kujunemisel. Korterelamu on omal moel kujunenud linliku elulaadi sümboliks. Korterelamud hakkasid Euroopas hoonetüübina välja kujunema 18. sajandil, Eesti linnades saavad need seoses rahvastiku kiire juurdekasvuga üldlevinuks 19. sajandi keskpaigas, mil ka mitmed varasemad peremajad jagatakse mitme korteriga elamuks. Eestis, kus on põline puitehituse traditsioon, ehitati linnades massiliselt puitelamuid, mis jäid meie linnade ruumilise identiteedi üheks peamiseks kujundajaks kuni 20. sajandi keskpaigani. 1.4.1 Kõige vanemad puitelamud Vanimaks Eesti linnades hulgaliselt ehitatud meile tuntud puithoone tüübiks on nõndanimetatud urbaltisch-maja, ehk vanabalti või põlisbalti elamutüüp. Need on
annaabi.ee 
