Loll jutt suhu tagasi". 1.4. Personaalsus "Lasteaiakohast ja põhiseadusest". Lugu sellest, kuidas lastele ei jätku lasteaiakohti. Põhiseaduse kohaselt kohustub kohalik omavalitsus aga tagama piisava arvu haridusasutusi ja seda ka noorematele kui 3-aastastele lastele. Isegi, kui vanemad eelistaks olla lapsega kodus, peab olema lasteaiakoht tagatud. Lugu on murettekitav neile vanematele, kes ootavad hetkel lasteaiajärjekorras kui ka neile noortele, kes plaanivad lähiajal pereloomist või lisa. Lasteaed on siiski haridusasutus, mis arendab lapses nii vaimseid, praktilisi kui sotsiaalseid oskuseid, mis edasises elus väga olulist rolli mängivad. Kommentaarid: kuusedkepid 04.05.2009 02:24 "Ütled seda sama mida mina oma lapsele kui kuidagi elatisraha issilt kötte ei saanud aastaid -Ainult see ei kannata trükimusta. Jah see riik teeb küik et tema kodanike lojaalsus muutuks olematuks :)" Õõbik@ristiema 04.05.2009 02:27
Keskmine abiellumisvanus on olnud kogu vaadeldava perioodi vältel stabiilne. 1920. aastate lõpu poole oli meeste keskmine vanus abielludes 30,8 ja naiste vanus 12 27 aastat (Ainsaar 1997). Kõige nooremalt abielluti Eestis pärast taasiseseisvumist 1992. aastal: meeste vanus abielludes oli siis keskmiselt 25 ja naistel 22 aastat. Üha olulisemaks on muutunud haridus ja karjäär, mis lükkab abiellumist ja ka laste saamist edasi. Enne pereloomist tahetakse saavutada majanduslik stabiilsus. Lahutamine on tänapäeval üsna tavaliseks muutunud. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis lahutumuse määr olnud alati pigem kõrge. Eesti elanikud on ka üsna usuleiged, mistõttu ei ole neil moraalseid takistusi lahutamiseks. Aastatel 1900–1934 hakkas lahutuste osatähtsus suurenema võrreldes abiellumisega. Sel ajal võis üheks oluliseks lahutamise põhjuseks olla lastetus. On leitud, et 51%-l tolle aja lahutajatest ei olnud lapsi
annaabi.ee 
