Pigem on see sobiv vorm leidmaks tasakaal naise eneseabi ja meditsiini toetava tausta vahel. Praktika näitab, et aktiivsünnitus saab kergemini teoks ämmaemanda osalusel ning sellest võib kujuneda koostöö, mille tulemuseks on ämmaemanda ettevalmistusest tulenev mõlemapoolne loomulik suhtumine sünnitusse. Eestis on naisi aktiivsünnituseks aastaid ette valmistanud Ülle Liivamägi perekool Tallinnas. Samalaadset, naisi harivat õpetust pakutakse ka "Fertilitase" perekoolis, Tartus Mari Hansoni ja Pärnus Merje Luugi juhendamisel. Sünnitus koosneb neljast erinevast etapist. 1) avanemisperiood (emakakael pehmeneb ja avaneb) 2) siirdumine e üleminekuperiood 3) väljutusperiood (laps laskub sünnitusteedesse ja sünnib) 4) väljutatakse platsenta ja lootekestad. Sünnitus algab igalühel erinevalt. Enamasti annavad sünnitusest märku tuhud e kontraktsioonid, mis meenutavad "päevade" valusid, seljavalusid, nimmepiirkonna valusid või kubemevalusid
seetõttu ei jätkunud tal aega lapsega koos veeta. Naiste mureks jäi laste kasvatamine ja koduste majapidamistööde tegemine. Muutused ühiskonnas on aga muutnud ka peremudeleid ja rolle perekonnas. Sellest tulenevalt võibki täna rääkida uuest isast, kes võtab vastutuse ka lapse kasvatamise eest ja on nõus naisega jagama kodutöid. Eestis ühiskonnas toimusid nihked isa rolli väärtustamisele 1990. aastate alguses, mil mees võis hakata käima koos naisega raseduse kontrollis, perekoolis ja viibida sünnituse juures saamaks lähemalt teada, mida tähendab lapseootamine ja tulevane isadus. Olev Poolamets, Jüri Uljas, Mait Raun, Margus Punab on oma raamatus Mees muutuvas maailmas märkinud, et alates 90. -date aastate algusest on pidevalt suurenenud peresünnituste osakaal ja iga teise sünnituse juures viibib isa (Poolamets, jt 2000: 72). 2002. aastal korraldas Eesti Lastefond kampaania ,, Mul on õigus isale" ja ,, Lapsel on isa vaja"
· anamneesis suurekaaluline vastsündinu (üle 4000g) · I põlvkonna sugulaste hulgas esineb diabeeti · eelneva raseduse ajal olnud rasedusaegne- e. gestatsioondiabeet · anamneesis surnultsünd · liigveesus käesoleva raseduse ajal · glükosuuria või kõrge versuhkur juhuleiuna · kahtlus loote makrosoomiale (loote kasv kiirem tavapärasest) Raseduse 32.nädalal korratakse uuringut B-hepatiidile, vajadusel ka sugulisel teel levivatele infektsioonidele. Oluline on propageerida perekoolis osalemise tähtsust, et valmistuda ette sünnituseks. 36.nädalal on vajalik naistearsti konsultatsioon, kui rasedat jälgitakse ämmaemanda või perearsti poolt. 36.-37. nädalal on soovitav teha ka kardiotokograafiline uuring (KTG). KTG all mõistetakse loote südame löögisageduse ja emaka kontraktsioonide samaaegset registreerimist. Kasutatakse kaudset ja otsest KTG. Kaudse KTG kasutamine on levinum, sellel juhul toimub registreerimine läbi ema kõhukatete:
annaabi.ee 
