neutraalel või koguni pigem pooldaval seisukohal. Lahknevus toimuba ga nooremate ja vanemate vanuseklasside vahel. Kui noorematest vastanutest oli ligi 40 protsenti seda meelt, et homoseksuaalsetel paaridel võiks olla samad õigused heteroseksuaalsete paaridega, siis vanemate vanuseklasside seas pooldas seda väidet vähem kui kuus protsenti vastanuist. Seejuures pooldasid naised homoseksuaalsete paaride senisest suuremaid õigusi rohkem kui mehed. Kairi Kasearu leiab, et Eestis läbiviidud perekonnauuringute kontekstis võib selle uuringu tulemusi vaadates öedla, et perekonnaga seonduvates hoiakutes on toimunud muutus, kuid seda mitte niivõrd perekonna üldises sümbolilises väärtuses. Perekond on oluline, lapsi soovitakse, abielu peaks kestma terve elu, kuid normid, mis selliste väärtuste saavutamist toetavad on tunduvalt nõrgenenud. Seega on oma perekonnaideaali poole püüdlemine rohkem indiviidide endi kätes: suurem vabadus,
Algselt oli sellega seotud peamiselt Karskusliit, aga ka Tartu Ülikool nagu mujalgi maailmas kandsid eugeenilist mõtet peamiselt arstid ja bioloogiateadusega seotud inimesed. 1924. a. asutati Eesti Eugeenika Selts ,,Tõutervis". Seltsi juhatusse kuulujaist oli enamus Tartu Ülikooli õppejõud. 1930. aastal kujundati selts ümber Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsiks. (Genealoogiat tuleb siin vaadelda kui ühte eugeenilise uurimistöö metoodilist aspekti perekonnauuringute abil üritati kindlaks teha erinevate haiguslike, vaimsete, kuid ka antropoloogiliste tunnuste pärandumist.) Eugeenika areng Eestis oli pidev kuni iseseisvusaja lõpuni. Eestist sai üks väheseid maailma riike, kus võeti vastu steriliseerimise seadus, Tartu ülikooli juurde loodi Eugeenika Instituut ning tõutervishoiust räägiti esinduslikel riigi arengut kajastavatel foorumitel Rahvusliku Kasvatuse Kongressidel. Steriliseerimise seadus jõustus 1937. a 1. aprillist ning nägi
annaabi.ee 
