õhise sõjategevuse suunas ei astuta. Sõja puhkedes Venemaa ja Rootsi vahel, 1555.aastal, lootis Gustav I Vasa, et liivimaalased tulevad temaga kaasa, lõppkokkuvõttes on 1557.aastal sunnitud rootslased leppima rahuga. Ollakse liivimaalaste peale nördinud, et abi ei ole antud. Kui Liivimaa ise hakkas abi Rootsilt paluma, siis jäeti Liivimaa isolatsiooni. Moskva Suurvürstiriigi suurvürst Ivan III. Kõige jõulisem Moskva riigi koguja, kes ostab, vallutab, lepingutega, perekonnasidemetega liidab maid. Tema poeg Vassili III jätkab isa poliitikat, aga enam pole see nii kiire. Vassili III viis Moskva riigi kogumise lõpuni. Ühel momendil ei ole enam Liivimaa naabriteks sama võrdsed jõuga riigid nagu olid Novgorod ja Pihkva, vaid Liivimaa naabriks saab Venemaa, mille jõuvahekord on kordades suurem. 1492 Ivangorodi rajamine Liivimaa piirile. Novgorodis suleti Hansa kontor ja see tingis, et Vene kaubad saadi kätte Tallinnast, Tartust ja Riiast
Väljaandjad hakkasid sagedamini (eriti majanduskriisi ajal) palkama juhuslikumat tööjõudu, kellel ei olnud nii head kogemustepagasit. See tõi kaasa ajakirjaniku professionaalse ja sotsiaalse staatuse probleemid, mida hakati avalikkuses arutama. Sugu ja vanus Ajalooliselt on kogu maailma ajakirjandust hakanud kujundama eelkõige mehed kui ühiskonna sotsiaalse elu kandjad. Naised hakkavad ajakirjanikutööd tegema reeglina seoses perekonnasidemetega ning tulevad sellele alale kindlamalt naistele suunatud väljaannetega seoses. Esimeseks eesti naisajakirjanikuks peetakse J. V. Jannseni tütart Lydia Koidulat, kes oma isa aktiivselt lehetegemisel abistas. Eesti iseseisvumise ajaks oli ajakirjanduses töötanud (1905. aastast alates) juba 18 naist. Seda on näiteks Soomega võrreldes märksa rohkem, kuna Soomes oli iseseisvumiseni tegutsenud 8 naist. (Küsimus on siin ka erinevas kultuuritaustas:
annaabi.ee 
