Lapsendaja peab olema vähemalt 25-aastane isik, kes on suuteline last kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda üleval pidama. Lapsendamise sooviga tuleb pöörduda lapsendada soovija elukohajärgse maavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kes aitab lapsendajal kohtule vastavad dokumendid ette valmistada ja suunab koolitusele. Erandina tuleb rahvusvahelise lapsendamise (kui lapsendatav ja lapsendaja elavad eri riikides) korral pöörduda Sotsiaalministeeriumisse, hoolekande osakonda. Lisaks perekonnaseadusele reguleerib rahvusvahelist lapsendamist täiendavalt Haagi riikidevahelises lapsendamises laste kaitseks tehtava koostöö konventsioon. Perekonnaseaduse alusel on lapsendada soovijal kohustus läbida pereuuring, mille seaduse järgselt on kohustatud teostama maavalitsuse ametnik ja mis on perele tasuta. Kohus arvestab ka meie spetsialistide poolt koostatud pereuuringut, mis on perele tasuline. Lapsendajad, kes on seni soovinud täiendavat pereuuringut, oskavad oma võimalusi paremini hinnata
millised tingimused on seatud sidemete säilitamisele koduga ning laste õigusele saada teavet oma identiteeti puudutavate küsimuste ja perekonnast eraldamise põhjuse kohta. Tahan teada, kes peab perest eraldatud lapse edasise elukoha, hooldamise ja kasvatamise korraldama. Oma töös püüan statistilise ülevaate saada perekonnast eraldatud lastest Eestis. Referaadi koostamisel toetun Eesti Vabariigi Lastekaitseseadusele, Perekonnaseadusele ning Sotsiaalhoolekandeseadusele. 3 1. LAPSE ERALDAMINE PEREKONNAST Lapse äravõtmist vanemalt ja vanemlike õiguste äravõtmist reguleerib Eestis Perekonnaseadus. Lapse eraldamine vanematelt võib toimuda üksnes lapse huvides. Kodust ja perekonnast eraldatud lapse edasise elukoha, hooldamise ja kasvatamise korraldab valla- või linnavalitsus. 1.1 Vanemate õigused ja kohustused
normid Rooma õiguses ja kuidas tänapäeval need reguleeritud on. Kasutasin peamiselt kahte allikat, sest leidsin, et nendest oli võimalik kõik vajalik arusaadavalt välja tuua. Esimese mõistena käitlesin isaduse teemat Rooma õiguses. Tõin välja milline oli isa võim laste ja nende vara suhtes ja kuidas isadus üldse tekkis. Lisaks tõin välja ka hetkel Eestis kehtivad normid tuginedes perekonnaseadusele. Teise mõistena käsitlesin omandit. Teise peatüki esimeses alapeatükis kirjutasin Roomas kehtinud asjaõigusest, kus käsitletakse omandit. Tõin välja kuidas oli võimalik asja omandada ning millistest elementidest omandiõigus koosnes. Teises alapeatükis võtsin aluseks hetkel Eestis kehtiva asjaõigusseaduse ning kirjutasin lähtudes erinevatest paragrahvidest, et kuidas ja mis tingimustel on võimalik hetkel kehtiva Eesti seaduse järgi asju omandada.
annaabi.ee 
