peatudes tihti väljaulatuvatel taimeosadel. Eemalt vaadates on nad väikesed, mustad, suurte tumepruunide silmadega. Lähemal vaatlusel võib märgata iseloomulikke tunnuseid, mille järgi neid teistest kiilidest eristada: tumepruunid läbipaistmatud laigud tagatiibade alusel kehapoolses 8 osas ning valge laup ehk nägu (kreeka keeles leuco valge, rhinos nina, siit ka ladinakeelne perekonnanimetus Leucorrhinia). Keha on neil tihedalt kaetud karvadega, eriti pikad ja tihedad on rindmikukarvad. Mõnel liigil kaunistavad musta tagakeha silmatorkavad punakad või kollakad laigud. Kõikidest teistest rabas lendavatest kiilidest sarnanevad oma suuruse, kuju ja käitumise poolest rabakiilidega ainult loigukiilid. Nad on samamoodi lühikese tagakeha ja laiade tiibadega, kuid nende tiibadel ei ole tumedaid laike, mõnel neist on hoopis suured kollased laigud. Loigukiilide
südaja või viltusealuse ning teravneva tipu ja saagja või hambulise servaga lihtlehed. Kännastessekoondunud kollakasrohelised või valged õied lõhnavad tugevasti ning on meerikkad, mis teeb neist ka väärtusliku ravimtaime. Õisikuvarre külge kinnitub kahvaturoheline piklik keeljas tiiba meenutav lehekekandeleht. Selle järgi ongi vanakreeka keele kaudu (kreeka keeles: ptilon, mis tähendab sulge või tiiba, tuletatud pärna teaduslik perekonnanimetus Tilia. Vili on pärnadel tavaliselt üheseemneline karvane(mõnikord ka paljas) pikiribiline pähklike. Harilik pirnipuu. Areaal:Lõuna- ja Kesk-Euroopa, Väike-Aasia. Suurus:20-30 m. Võra:laipüramiidja või kuhikja hargneva võraga. Oksad sageli asteldega. Koor, võrsed:tüvekoor mustjaspruun. Noored võrsed läikivad, kollakaspruunid, pungad tumepruunid, koonilised, võrsest eemale hoiduvad. Lehed:vahelduvad lihtlehed, 3-8 cm pikad, ümmargused või ovaalsed, teritunud
juurekonkurentsi hästi, samuti põuda ja linnatingimusi. Palju liike on külmakindlad meie oludes, väänduvad liigid õrnemad, kuid taastuvad talvekahjustustest üsna hästi. Enim kahju teeb väänduvate liikide juurestikule külm, lumeta talv, külmakahjustuste vähendamisele aitab kaasa maapinna multsimine. [9] 2.2.2. Perekond lumimari (Symphoricarpos) Perekonda kuulub kokku 18 (15) liiki, neist 17 (14) liiki Põhja- ja Kesk-Ameerikast ning 1 liik Hiinast (S. sinensis). Perekonnanimetus tuleneb sellest, et lumimarjade viljad kasvavad tihti kobarates koos kreeka keeles symphoros 'ühinenud' ja karpos 'vili'. Perekond hõlmab suvehaljaid madalaid vastakute lihtlehtedega põõsad. Lehed on terved või tugevatel pikkvõrsetel hõlmiste servadega ning mitmesuguse kujuga sisselõigetega, ümarad kuni munajad. Õied kahesugulised ning paiknevad lehtede kaenaldes
samuti on tema viljad lindude seas maiuspalana tuntud. Viljadest valmistatakse ka moosi, zeleed, marmelaadi kuid nad jäävad maitselt kaugele maha musta l. viljadest. Seemneid ei tohi söögiks tarvitada, need on mürgised. Perekond Lumimari (Symphoricarpos Duhamel) [sümforikárpos] 29 Perekonnanimetus tuleneb sellest, et lumimarjade viljad kasvavad tihti kobarates koos ja kreeka keeles symphoros = ühinenud ja karpos = vili. Perekonnas suvehaljad madalamad vastakute lihtlehtedega põõsad. Lehed terveservalised või tugevatel pikkvõrsetel hõlmised ning erineva kujuga sisselõigetega, ümarad kuni munajad. Õied kahesugulised, lehtede kaenaldes, vähemärgatavad, kellukjad, kobarjates (tähkjates) õisikutes, valged, roosad, punased, kõikidel liikidel meerikkad
Sobib istutamiseks parkide alusrindesse, olles heaks pesitsuspaigaks laululindudele, samuti on tema viljad lindude seas maiuspalana tuntud. Viljadest valmistatakse ka moosi, zeleed, marmelaadi kuid nad jäävad maitselt kaugele maha musta l. viljadest. Seemneid ei tohi söögiks tarvitada, need on mürgised. Sorte:'Goldenlocks'; 'Laciniata'; 'Moerheimii' ; 'Ornata'; 'Plumosa'; 'Plumosa Aurea'; 'Sutherland Golden'; 'Tenuifolia'; Perekond Lumimari (Symphoricarpos Duhamel) Perekonnanimetus tuleneb sellest, et lumimarjade viljad kasvavad tihti kobarates koos ja kreeka keeles symphoros = ühinenud ja karpos = vili. Perekonnas suvehaljad madalamad vastakute lihtlehtedega põõsad. Lehed terveservalised või tugevatel pikkvõrsetel hõlmised ning erineva kujuga sisselõigetega, ümarad kuni munajad. Õied kahesugulised, lehtede kaenaldes, vähemärgatavad, kellukjad, kobarjates (tähkjates) õisikutes, valged, roosad, punased, kõikidel liikidel meerikkad. Vili
annaabi.ee 
