Saksing, Tanning. (Saareste II: 9-10.) Priinimede grammatiline liigitus A. Saareste on jaganud nimesid sõnaliigiti ja käändeti (Saareste I: 145, II: 11). Sõnaliikidest on enim esindatud nimisõnad. Teisel kohal on omadussõnad. Põhja- Eestis (eriti saartel) näikse need olevat sagedasemad kui Lõuna-Eestis. (Saareste II: 11). Muudest sõnaliikidest tuleb perekonnanimedena sagedamini ette pöördsõnu. Harvem on perekonnanimedeks määrsõnu, asesõnu ja arvsõnu. Väga harvad on hüüdsõnad. (Saareste I: 145.) 7 Käändevormi poolest on enamik nimedest nimetavalised, kuid rohkesti leidub ka omastavalisi nimesid. Harvem tuleb ette muus käändes perekonnanimesid. Eesti priinimistu eripärad Eesti perekonnanimedel on mõningaid eripärasid võrreldes teiste rahvaste perekonnanimedega.
Isikunimesüsteemid: eesnimi, perekonnanimi, isanimi, kirjanikunimed, pseudonüümid jms. Mitmeosaline süsteem valdav. Üldine liigitus: kaks suuremat rühma: individuaalnimed ja päritavad nimed. Individuaalnimi kuulub ainult sellele inimesele. Igal rahval esinemiskuju erinev. Eesnimi on kõige esimene nimi süsteemis. Individuaalnimedeks loetakse lisanimesid. Lisanimed tulevad põhinimele juurde. Ajaloos olulised meie võime neid pidada perekonnanimedeks. Lisanimed antud inimesele selleks, et neid teistest eristada. Monarhidel on tõlgitavaid lisanimesid: Peeter Suur, Ivan Julm jne. Tegu pole perekonnanimedega, vaid lisanimedega. Need ei pärandunud lastele edasi. Päritavad nimed: meie mõistes laias laastus perekonnanimed. Eesti keeles perekonnanime kohta mitut moodi: sugunimi, väärnimi, fahmiil jne. Päritavate nimede hulka kuuluvad ka sugukonnanimed. Sugukonnanimed omased vanadele rahvastele: nt roomlased.
annaabi.ee 
