Varsti peale Peterburgist saabumist sünnitas Anna poja, kelle isa ta teadis ainult ise. Ta andis lapse oma õe perele kasvatada, arvates, et lapsega üksikul naisel on peaaegu võimatu elus läbi lüüa. Juulius ja Emmi olid sellega seepärast nõud, et nad tahtis peale kasutütre üles kasvatada kasupoega, pealegi kui lapsel on nendega veresugulus. Juulius oli juba koolis käies unistanud saada meheks, kes jääb ka peale surma inimese mällu. Kuid koolmeistri töö ja perekonnamured olid teda oma kunagisest unistuste antiikamaailmast ehk nagu ta ise seda nimetas- Arkaadiast eemale kiskunud. Juulius oli kunagi soovinud saada suureks meheks ja oma rahvast tahtnud teenida, Nüüd tekkis temas küsimus, et kas ta on andud endast kõik, kas piisab sekkejs aunult koolmeistriametit pidades. Ainus, kellga tal arvas õige olevat sellest rääkida oli Anna. Pealegi ei olnud tal sõpru ja Emmi, mis sest, et ta oli Juuliuse naine, jäi oma hingelt ja unistustelt mehele kaugeks. Anna,
Ma võin sulle peksa ka anda, kui sa ütled, et mul isa ei ole!" Isast rääkimine on Dilli jaoks õrn teema ja vihmamantel on isa puudumise trauma esitamiseks. Kuid vaatajad on tunnistajaks, kuidas Dill harjub mõttega, et isa ta maha jättis. Selles on oluline roll Atticusel, kes olles hea isa oma lastele, mõjutab ka Dilli ja paneb ta tundma kui osana perekonnast. Atticus ja Dill ei kõnele küll eriti omavahel, kuid neid ühendavaks lüliks on Nirksilm. Dilli perekonnamured sellega ei lõpe. Kui Dill end unenäos Nirksilmale ilmutab, räägib ta jäätisest, mida ta kogu aja koju pidi vedama, kuid mida ta ise enam süüa ei tahtnud, sest sellel ,,puudus armastuse maitse". See kleepuv ja iiveldama ajav jäätis oli Dilli jaoks painavaks muutunud perekonna metafoor ja ta tuli Nirksilma juurde vabanemist otsima. Dill soovis, et Nirksilm ta sellest kleepuvast jäätisest puhtaks peseks. Selle unenäo