Selline teose ülesehitus kattub ka Leberechti jutustuse üldise skeemiga. Pjotr Izmestjevi 1955. aastal ilmunud käsitluses peetakse teose põhikonfliktiks klassivõitlust Koordi küla töötavate talupoegade ja kulakute vahel. See omakorda määrab tegelaste arenemise, toob esile Paul Runge mehisuse ja näitab kulakute alatust ja moraalset langust. Izmestjev leiab, et muutuste teravust näitas Leberecht eelkõige läbi tegelaste mälestuste ja perekonnalugude, ühtlasi Kurvesti ja Koori kulaklike majapidamiste iseloomustuste. Erilist rolli mängis Johannes Vao tegelaskuju. ,,Asi on niisugune, et ma ostsin selle Tartus Jänese juurest viisteist aastat tagasi ... Paistis teine hea ja tugev olevat. Aga täna hommikul hakkasin end tööle seadma, - mõtlesin, mida kehvemat selga panna töö juurde? Liina ütleb: ,,Pane oma vana ülikond, see tuleb niikuinii varsti minema visata..." ,,Kuidas vana," mõtlen. Vaatasin põhjalikult järele, ja ongi
siseministeeriumi materjale ja dotsent Jaroslav Laid nõudmisel kinnine kaitsmine. Riiklik eksamikomisjon, juhendaja ja kaitsja. Pärast ka töö eriosakonda hoiule, salastatud. Isegi ustavaid inimesi, kes sobiliku skeemi jäärgi käsitlesid aga kuna teema selline, et andmeid ei sobinud. Institutsioonidevälised ajaloolased Nõukogude ajal ka eraviisilisi ajalookirjutajaid, sahtlisse, et ehk kunagi näeb ilmavalgust. Nt perekonnalugude puhul. Tõsisemat teaduslikku uurimistööd ei saanud teha, suutsid vaid mõned üksikud, nt Lembit Mark, kes TÜ-s õppinud, 1930. aastate lõpul magistritöö Tarveli juhendamisel ,,20. sajandi suhetest". Jäi Eestoisse, 1945 enne paguluses, siis tuli tagasi. Reformeerunud paarsada, kes võinuks pagulusse jääda aga naasid ja represseeritud said. Mark tööd kirjanduse kateedris, halva eluloo tõttu Saksa sõjavägi üks aasta, pidi lahkuma TÜ raamatukokku tööle. 1950
annaabi.ee 
