Eesti Vabariigi aegset kultuuri halvustati, hävitatati, valitses infosulg Lääne suunal, vene ja nõukogude kultuuri ülistati (alates 1954. aastast KGB), kelle üks oluline ülesanne oli pidevalt ühiskonda jälgida ja kontrollida, et juba eos tasalülitada kõikvõimalikud ,,nõukogudevastased" kavatsused ja ettevõtmised. Rakendati sellised abinõud,et hävitada Eestis nõukogude võimu aktiivsed ja potentsiaalsed vastased ning nende lähedased ja perekonnaliiikmed, kogu iseseisvusaegne poliitiline ja majanduslik juhtkond. Hirmu ja terroriga loodeti maha suruda juba eos igasugune mõte vastupanust ja iseseisvuse taastamisest Sõja järel sai kõrgkultuur ränga hoobi (EK(b)P VIII pleenum!), 1960. aastatel hakkas taastuma. Rahvakultuur (=isetegevus) oli peale sõda elav, hakkas tasapisi hääbuma, kui maale hakkas tungima linlik eluviis. Tähtis on, et laulupeod jätkusid. 1970
eestlasi oleks vallanud tohutud kaotused ja seda ei oleks mõistagi keegi tahtnud. 21.juunil astus Päts oma kohalt tagasi ja juhiks sai Johannes Vares-Barbarus ja 21.juulil kuulutati välja Nõukogude Eesti Sotsialistlik Vabariik Aastal 1941, 14. juunil toimus Eestis Juuniküüditamine. Eestist küüditati üle 30 000 inimese Nõukogude okupatsiooni ajal Siberisse ja teistesse piirkondadesse, et hävitada Eestis nõukogude võimu aktiivsed ja potensiaalsed vastased ning nende lähedased ja perekonnaliiikmed, kogu iseseisvusaegne poliitiline ja majanduslik juhtkond. Hirmu ja terroriga loodeti maha suruda juba eos igasugune mõte vastupanust ja iseseisvuse taastamisest. Kõiki sündmusi arvestades toimus loomulikult ka väljaränne eestist. Inimestel, kel oli selleks võimalus, rändasid Eestist välja selleks, et põgeneda Nõukogude okupatsiooni eest. Need inimesed, kel polnud võimalust Eestist välja rännata, hakkasid tegelema metsavendlusega