ritualistika (millest meil on juttu olnud varem). Nii siduski ballaad endas kolme põhialget: * eepilist - ballaad jutustab alati mingit lugu * lüürilist - ballaadis on esikohale kerkinud üksikisik, tema läbielamised ja saatus * dramaatilist - ballaad on samas üldrahvalik tantsulaul, millest kumab tugevalt läbi viljakusmaagiline orgiastika mõneti uuenenud kujul Ballaadlikku iseloomu on tunda ka juba paljude regilaulude (eriti nn. “perekonnaballaadide”) puhul, kuigi neis puuduvad stroofid ja lõppriim - üks ballaadi põhilisi vormitunnuseid. Seega asus ballaad meil “täiel määral” läbi lööma siirdevormilises rahvalaulus, aastasadu hiljem läänepoolsest Euroopast, kus tänapäeval pole aga säilinud mingeid jälgi kunagistest kohalikest vanematest rahvalauludest (nagu meil on regilaulud). Uuemad rahvalaulud - iseloomulik parallelismi ja alliteratsiooni puudumine või kui, siis juhuslikult
viljakusmaagiline ritualistika (millest meil on juttu olnud varem). Nii siduski ballaad endas kolme põhialget: * eepilist - ballaad jutustab alati mingit lugu * lüürilist - ballaadis on esikohale kerkinud üksikisik, tema läbielamised ja saatus * dramaatilist - ballaad on samas üldrahvalik tantsulaul, millest kumab tugevalt läbi viljakusmaagiline orgiastika mõneti uuenenud kujul Ballaadlikku iseloomu on tunda ka juba paljude regilaulude (eriti nn. "perekonnaballaadide") puhul, kuigi neis puuduvad stroofid ja lõppriim - üks ballaadi põhilisi vormitunnuseid. Seega asus ballaad meil "täiel määral" läbi lööma siirdevormilises rahvalaulus, aastasadu hiljem läänepoolsest Euroopast, kus tänapäeval pole aga säilinud mingeid jälgi kunagistest kohalikest vanematest rahvalauludest (nagu meil on regilaulud). Uuemad rahvalaulud - iseloomulik parallelismi ja alliteratsiooni puudumine või kui, siis juhuslikult
Mitmed laulutekstid on arhailised, põhinedes võib-olla regilaulust vanemail müütidel. Lüroeepiliste laulude juures esineb vanu viise, kuid sageli on kasutusel ka uuemate tunnustega regiviisid (vt p 7.2). Mütoloogilise sisuga lauludes ilmnevad muistsed uskumused ("Loomine"). Legendid on laulud, mis sisaldavad ristiusu maailmavaadet ("Ori taevas", "Ristitud mets"), seetõttu kuuluvad nad veidi uuemasse kihistusse. Perekonnaballaadide sisuks on sugulaste vahel aset leidnud traagilised sündmused ("Mehetapja", "Naisehukkaja", "Tütarde tapja"), sageli jäävad tegelaste käitumine ja selle põhjused tänapäeva inimesele salapäraseks. Sõjalaule on meie laulurepertuaaris üldiselt vähe ja olemasolevateski domineerib eitav suhtumine sõjasse. Kõige tuntum on "Venna sõjalugu".Nekruti- ja soldatilaule on rohkesti. Et nekrutikohustuse (25 aastat) seadis 1796. aastal sisse keiser Paul I, võib seda laululiiki
annaabi.ee 
