Nende ümbermaailmareis kestis ainult 79 päeva. Jules Verne ise turismist suurt ei hoolinud. Ta oli liiga vaene, sest hakkas kirjanikuks vastu oma jõukate vanemate tahtmist. Isa, Nantesi mainekas advokaat, loobus lõpuks ohates tõrksat poega soliidse kodanliku elukorralduse poole juhtimast. Bulvarinäidendeid ja ajakirjades ilmunud väikesi jutukesi kirjutades tuli Jules Verne kuidagi toime, vahetevahel andis ema pisut lisaks. Alles siis, kui Verne perekonnaajakirja kaastöölisena kindla ametikoha sai, hakkas asi paremuse poole liikuma. Ajakiri avaldas reisikirju ja populaarteaduslikke artikleid. Ta tutvus nende autoritega: avastajate, maadeuurijate või teadlastega. Verne´is tärkas huvi. Esimene romaan, mis tegi ta üleöö kuulsaks, kandis pealkirja "Viis nädalat õhupalliga". Tema kangelased asusid teele maakera südamesse, sukeldusid sügavale merepõhja või lendasid koguni Kuule.
Jakobson - Esimene Eesti graafik - Kaunistanud ajalehti (ka Perno Postimehes tema trükiseid) , raamatuid, usulisi trükiseid - Tema illustratsioonid lähtuvad tihti saksa, vene kunstnike töödest - Kunstiharidust pole - Puugravüür ,,Lapsed tähti vaatamas" - Puugravüür- annab ajakirjade illustreerimisel suurima tiraazi. Märt Pukist - Esimene professionaalne Eesti graafik - Õppis Leipzigis - Illustreerinud peamiselt raamatuid - Illustreerinud perekonnaajakirja ,,Linda" - Esindab jugendstiili- lillemuster, tasapinnalised eredavärvilised kaunistused Sööti ,,Mälestused ja lootused" kaanel, väänlevad jooned, läbipõimunud lillemuster. - Hiljem kunstikriitik, teadlane, kirjutas monograafia Kölerist. Olukord Eesti graafikas paranes, kui tulid Pallases õppinud kunstnikud. 9. Eesti kunstielu 20.saj. alguses- Ants Laikmaa ja Kristjan Raud 20.saj. alguses tekib väärikam Eesti rahvusest kunstnikkond. 1906
annaabi.ee 
