spetsialistid. Nende seas mitmed aasta 2008 seisuga õppejõud, endised eripedagoogikaga seotud juhatajad, Eesti eripedagoogide liidu president kui ka Tartu Hiie kooli direktor. Viimase sõnul peaksid meditsiiniained olema ka edasipidi eripedagoogide-logopeedide õppekavas, samuti on oluline säilitada pedagoogiliste praktikate suhteliselt suur osakaal. XX eripedagoogika lennu vilistlase ja 1993 aastast õppejõu ametit pidava Marit Hallapi meelest peaks edaspidi muutuma eripedagoogika perekesksemaks ning tuleks läbi viia just rohkem koolitusi ja nõustamisi, mis on suunatud lapsevanematele. 2.2 ,,Erivajadustega Kiir, Toots, Tõnisson, Arno..." Artikli "Erivajadustega Kiir, Toots, Tõnisson, Arno..." autor räägib lühidalt erinevustest tänapäeva ja Oskar Lutsu "Kevades" kujutatud haridusmaastikus ning toob välja, et tänapäeva maailma ülekantuna võiksid mitmed O. Lutsu "Kevade" tegelased vajada spetsialistide abi. Näiteks Tootsil
Tänapäevase postmodernistliku feminismi algus on seotud vasakpoolsusega, sellest lähtuvalt võib mõista, et endises nõukogude ühiskonnas hästi sellist vaatenurka ei aktsepteerita. Sootu nõukogude aeg katkestas meie feminismi kultuuri. Meie naispoliitikud oma valimisdebattidel toovad feministlikud ideed välja ettevaatlikult ja sõnu valides, esindades justkui oma erakonna vaateid, mitte isiklikke seisukohti. Osutatakse sellele, et naised poliitikas teevad selle perekesksemaks ja nii oleks ka naiste huvidest lähtuvad seisukohad riiklikul tasemel tehtavates otsustes olemas. Selline ähmane, üldistav ja kontreetset eesmärki mitte sõnastav jutt naiselikest väärtustest võib õhutada arusaamu naiste- ja meestevahelisest looduse poolt tingitud erinevustest. Naisi näidatakse kui ühtset massi, mitte kui erinevaid indiviide. Niisugused sõnavõtud annavad tuult tiibadesse arusaamale, et eelkõige naistele ongi
annaabi.ee 
