Püha Hieronymus Vulgat, 4. saj uus Piibli tõlge, mõeldud rahvale ... in ecclesiasticis rebus non quaerantur verba sed sensus- kiriku asjades ei tule otsida sõnu, vaid mõtet hagiograafia- kirikuisade teosed, pühakute elulood, jutlused Püha Augustinus (354 430): Consuetudo vulgaris utilior est quam integritas litterata- rahva harjumus on vajalikum kui kirjanduslik puhtus Melius est reprehendant nos grammatici quam non intelligant populi- pigem grammatikute kui rahva pahameel Peregrinatio Aetheriae ad loca sancta (4. 5. saj.)- Hisp nunna palverännakute kirjeldused Ajaloolised teosed: Grégoire de Tours Historia Francorum (6. saj.), Merovingide ajastu kroonikad Fredegarius (7. saj.), anonüümsete kroonikate kogu c) Grammatikad, esimesed grammatikad keskenduvad normile Varro De lingua latina (1. saj. e. Kr.) Quintilianus Institutio oratoria (1. saj. p. Kr.) Aelius Donatus Ars grammatica Ars minor, Ars maior (4. saj.) Priscianus Institutiones gramamticae (6. saj.)
jumalaid, kangelasi ja inimesi. Antiikkunsti ajalugu 2) Vabaduse sümbol: vabade Filhellenism alates 18. sajandi inimeste loomingu vili, ehitajaks ja lõpust, algul Inglismaal, hiljem kogu adressaadiks samad inimesed. Euroopas: Ratsanikud, sõjavankrid, ametnikud, a) Reisid Kreekasse ja Ateenasse, sh. muusikud, ohvriloomad, Ratsanikud üliõpilaste õppereisid (peregrinatio rünnakul academica) ja aadlike ringreisid Ratsanikud sõjavankrid ametnikud (Grand tour). muusikud b) Kirjanduslikud kajastused: 1810 Ohvriandide kandjad, Ateena naised, lord Byron kangelased, 6 Olümpose jumalat ohvritoimingud > Child Haroldi palveränd. =>19. sajandi alguseks oli selge, et
Võõrkeelte oskus oli varauusajal küllaltki madal. Keskaja Euroopat ühendanud ladina keele oskus järjekindlalt vähenes ning alles 18. sajandil murdis üleeuroopalise suhtlemiskeelena läbi prantsuse keel. Suhtlemist raskendasid ka erinevad dialektid. Põhja-Saksamaa elanikud võisid paremini aru saada hollandlastest kui saksidest või baierlastest. Seetõttu reisiski vaid väike osa ühiskonnast: aadlikud erinevate õukondade vahel, kaupmehed ja käsitöösellid, üliõpilased (peregrinatio academica) ning palgasõdurid. Varauusaja konfessioonivaenused põhjustasid ka arvukalt sundrändeid: teiseusuliste väljasaatmisi või emigreerumisi. 18. saj. suhtumine reisimisse muutus. Nüüdsest hakati väärtustama reiside üldharivat ja kogemusi rikastavat tähendust. Kujunesid teatud rännumagnetid, mis tõmbasid rändajaid üle kogu Euroopa. Suurlinnadest eelistati Pariisi, muuhulgas ka sealsete bordellide pärast, Itaalias käidi
annaabi.ee 
