Võimule vabariiklased 1902-1905 sotside valitsus -> kirik eraldati riigist, -> sõjaväekohustus ka vaimulikele -> vabariigi mitte pooldajate aktiviseerumine. -> streigid tihenesid. Valitsuse püüd ühiskonnakihte lepitada. 1904. lõpetati rivaalitsemine Inglismaaga 1913 liit Venemaaga, Saksmaa vastu. Saavutati demokraatlik vabariik. USA Kiire majanduslik ja poliitiline tõus Optimisliku meeleoluga ühiskond Euroopa investeeris Ameerika majandusse, see hõlpsustas USA kaupade väljavedu. Perefarmid arenesid, põlljumajandus saatuste kokkuost ja tööltemine paranes, Pahandussüsteemid uuenesid, turustusvõimalused laienesid, kaupade eksport suurenes. Rahvaarv tõusis. Probleemideks: vastuolud tööliste ja tööandjate vahel, eelkõige tööliste eluolu üle, mustanahaliste halvasti suhtumine, Euroopas ja Aasiast tulnud immigrantide vahel probleemid. Tööstusturistid ja pankade idee luua isiklik monopol. Tööstusliikumis esindas ametiühin.
1620.aast.) · B. Majanduslikud motiivid (tähendus kasvab) · C. Väljasaatmine aastast 1717 alates: Briti valitsuse uus määrus, mille järgi surmanuhtlus asendati väljasaatmisega Uude Maailma (kokku 50 000) · D. Neegerorjade staatus: esimesed saabuvad 1619 (18.saj. lõpus üle viiendiku elanikkonnast 570 000) · Inglismaa-SB toetab sihikindlalt oma kolooniaid (maj. huvid): tööjõu puudus) · Agraarne majandus: I Põhjas perefarmid II Lõunas istandused (orjad) Kolooniad 1. Virginia (1587,1607) · Taust: konkurents Hispaaniaga · 1587 esimene katse 100 sisserändajaga ebaõnnestus · 1607 Jamestown (tänap. Lõuna-Virginias): Inglise koloniaalajastu algus PA-s · Ebasoodne asukoht: 104-st kolonistist oli pool aastat hiljem elus 38 (juht John Smith), nälg ja indiaanlaste rünnakud · Esialgu vahendasid koloniaalagentuurid ehk kompaniid, hiljem muutus krooniasumaaks
väljaõppeks ja ülikoolihariduseks) See võimaldas erinevalt Ims järgse majandusdepressiooniga kiiret tõusu. Samas töölisrahutused :1946.a streikis 4,6 milj-rohkem kui kunagi USA ajaloos) ,,Õiglane plaan" sept 1945(21punkti):tööhõive, miinimumpalga tõus, surem töötu abiraha, eluasemetoetus,tervise-kindlustus jms1953. a oli plaan ellu viidud vaid osaliselt. Farmeritel rasked ajad-Põllumajandus muutus suuräriks, perefarmid likvideerusid, paljud farmerid lahkusid maalt. Teravnes rassiküsimus nii siseriiklikult kui k a välispoliitiliselt.Rassiline diskrimineerimine kodumaal ei võimaldanud USA-l sõpru leida nn Kolmandas maailmas 1946.a lintsimisjuhud lõunaosariikides sundisid asutama kodanike õiguste komiteesid 1948 määrus , mis keelas diskrimineerimise föderaalametites, võrdset kohtlemist armees(piirangud armees kadusid Korea sõja
ülikoolihariduseks). See võimaldas erinevalt Esimese maalimasõja järgse majandus depressiooniga kiiret tõusu. Samas toimusid töölisrahutused : 1946.a streikis 4,6 milj rohkem kui kunagi USA ajaloos). Truman viis läbi ,,Õiglane plaan"-i: miinimumpalga tõus, suurem töötu abiraha, eluasemetoetus, tervise- kindlustus jms. 1953. a oli plaan ellu viidud vaid osaliselt. Farmeritel olid rasked ajad. Põllumajandus muutus suuräriks, perefarmid likvideerusid, paljud farmerid lahkusid maalt. Vaatamata USA poolt deklareeritava demokraatiaga, esines ka pärast II maailmasõda riigis rassilist diskrimineerimist: esines neegrite lintsimisi, seadustatud oli segregatsioon (e. rassieraldus) transpordis, koolides, haiglates, tööhõives jne. Paljudes lõunaosariikides tehti neegritele takistusi valimistel (näiteks nõuti kirjaoskuse testi) 1950-1960-ndatel aastatel jõudsid rassiprobleemid ka põhja. See oli
annaabi.ee 
