suur asi, et ta leidis suvalist möödakäijat aidates endale pikkadeks aastateks hea toetaja, sõbra ja lohutaja, umbes 60 aastase kreeka proua Konstantina. Tänu Konstantinaga tutvumisele sai Ester terve tema perekonnaga headeks tuttavateks ning oli alati nende peres külla oodatud. Vahepeal oli juttu ka Konstantina pojast, naistemehest ja elunautijast Harisest, Esteriga koos töötavast keevaverelisest kreeklasest giidist Mariast, lihtsast, kuid palju läbi elanud pontsakast Kreeka pereemast Helenast, krapsakast vanahärra Tõnisest, kes õppis 69-aastaselt ilma eelneva kogemuseta kreeka keele selgeks, karmist perest tulnud iseseisvast värskest abielunaisest Mariannast ja tema abikaasast Petrosest, Annest, eestlasest, kes elab samuti Kreekas ja üritab sulanduda kreeklaste sekka ilma oma eestimeelsust kaotamata ning veel paljudest värvikatest tegelastest. Põhilised probleemid, mis peategelasel tekkisid, olid seotud Kreeka kommetega. Kreeklased
meelepärane päev. Hoiduda tuli päevadest, mis olid seotud rahvuslike õnnetustega, sõjajumal Marsile pühendatud päevadega, surnutekultusega seotud päevade ja muude halba ennustavate päevadega. Esimese lapse sündides oli nooruke naine oskamatu ning vajas toetust ja juhatust. Seepärast mängisid laste kasvatamisel olulist rolli vanaisad ja eriti vanaemad. Vana-Rooma naised Pereemast, kes juhtis kodust majapidamist, peeti sügavalt lugu. Temalt oodati, et ta oleks väärikas abikaasa ja samas ka hea ema. Kui tavaliselt korraldas kõiki tähtsaid asju pereisa, kellele kõik allusid siis majapidamise eest pidi hoolt kandma pereema. Kui perekonnale tulid külalised, istus pereema oma abikaasa kõrval aukohal. Tüdrukuid hariti ainult esimese tasemeni ja paljusid tüdrukuid ei haritud üldsegi. Tüdrukud pidid abielluma enda isa väljavalitud mehega
annaabi.ee 
