Vajadus väikelaste kehalise arengu uurimiseks pole kuhugi kadunud ning seetõttu kasutades erinevaid meetodeid on seda üritatud teostada järgnevas uuringus. Artikli eesmärk oli ,,Kuivõrd mõjustab lapse sünnisuurus ja-kehaehitus tema suurust ja kehaehitust ühe aasta vanuselt." (Kirss ja Õun, 2001: 82) 2.2. Materjal ja meetodid 2.2.1. Materjal Andmed, mis olid vajalikud artikli eesmärgi saavutamiseks ja uuringu teostamiseks, saadi 18 polikliinikust ja perearstikeskusest ,,Kasvamine ja kasvuhäired" projekti raames. Selle projekti raames koguti andmeid normaalselt üksiksünnitusest sündinud tervete laste kohta. Täpsemalt pandi kirja tervelt sündinud laste kehapikkus ja kehakaal. Nende andmete kogumine toimus 1989 aastast alates kuni 1997 aastani. Andmete saamiseks kasutati laste ambulatoorseid tervisekaarte. Valimi moodustasid ainult need lapsed, kellel mõõdeti pikkus ja kaal nii sünnil kui ka ühe aasta vanuselt
Patsiendikesksuses rõhutatakse ka tema turvalisuse tagamist. PREOPERATIIVNE PERIOOD Sel perioodil algab haige ettevalmistus operatsiooniks ning see nõuab õenduse järjepidevust erinevates õendusabi valdkondades. Nii võib haige preoperatiivne ettevalmistus kulgeda haige kodus, perearstikeskuses, kirurgi juures või kirurgilises osakonnas. Oluline on informatsiooni liikumine koos haigega näiteks perearstikeskusest haigle osakonda. Plaaniliste operatsioonide korral võetakse haige kirurgilisse osakonda päev varem või ka operatsioonipäeva hommikul. See sõltub haigusdiagnoosist ning patsiendi üldseisundist. Mõnikord vajavad diabeeti põdevad haiged, tugevasti kõhnunud patsiendid või alkohoolikud ka pikemat lõikuseelset ettevalmistust haiglas. Erakorralistel haigetel on preoperatiivne periood küllaltki lühike, mille jooksul on vajalik koguda andmeid ning läbi viia diagnostilised