Võimaluste korral välitda pidevat kolimist ja koolide või lasteaia vahetust. Kui laps segab pidevalt jutu vahele või tahab just siis röökida, kui vanem röögib telefoniga, tuleks pöörduda hetkeks lapse poole. Naeratage ja noogutage ning andke märku, et olete valmis temaga tegelema mõne aja pärast. Aga kui laps vihastab, tuleks viia laps eemale ja rahustada maha. Samuti tuleks paika panna, millal tehakse kodused ülesandeid ja see panna lapsele päevaplaani. Hüperaktiivsed lapsed on kollektiivis võimelised õppima ja arenema nii, nagu kõik teised lapsed, ainult et vajavad eri tähele panu ning kinnitust selle kohta, et nende tegevus ja käitumine on õige. Anu Kuldmägi
tegurid. Teaduslikes uuringutes pole leitud kindlat kinnitust oletusele, et hüperaktiivsetel lastel esineb alati mingi ajukahjustus. Mõnede uuringute tulemused tõestavad, sünnitraumaga või sünniaegsest hapnikupuudusest tingitud ajukahjustustega lastel esineb hüperaktiivsust eakaaslastega võrreldes sagedamini. (Roomeldi, Haldre, Susi, Metsis, Kõrgesaar 2003:13) Ainult 5%-l hüperaktiivsetest lastest on leitud raske närvisüsteemi kahjustus. Seega, põhjusi, miks lapsed on hüperaktiivsed on mitu ja täit tõde polegi selles osas olemas. (Roomeldi jt 2003:11). Vähemalt keskmise raskusega hüperaktiivsusega laps ei suuda tavapärastele käitumisreeglitele alluda. Samuti on tavakoolis kehtivad reeglid hüperaktiivse lapse jaoks enamasti sobimatud. Paljud lapseeas esinevad psüühikahäired võivad hüperaktiivsusega sarnaneda. Seetõttu on oluline täpne diagnostika, sest ilma seisundi õige hindamiseta pole võimalik hüperaktiivset last ning tema perekonda aidata.
annaabi.ee 
