aminohapetest tingitud Peptiidid Moodustuvad aminohapete seostumisel amiidsidemega Mitmest aminohappest koosnevad ahelad. Di, tri, tetrapeptiidid jne 1) Oligopeptiidid 10 või vähem aminohappejääki 2) Polüpeptiidid 10 või enam aminohappejääki, suurem molekulaarmass Sensoorsed omadused Neutraalne või kibe maitse, mis ei sõltu konfiguratsioonist. Asparthappe dipeptiidestril (aspataam) on aga hoopiski magus maitse. Mõnel üksikul peptiidil on ka soolane maitse. Toidukeemikutele on huvipakkuvamad peptiidid: 1) Glutatioon 2) Karnosiin 3) Anseriin 4) Baleniin 5) Nisiin Valgud Moodustuvad aminohapetest amiidsidemega Struktuur Struktuur sõltub: Aminohapete järjestusest (primaarne struktuur)> järjestus määrab ära molekulaarse konformatsiooni (sekundaarne ja tertsiaalne struktuur). Võivad esineda ka molekulaarsete agregaatidena (kvaternaarne struktuur).
Peptiidhormoonid: lokaalse tähendusega nt seedekulglas toimivad hormoonid (gastriin). Organismitasandil nt vererõhku reguleerivad hormoonid (vasopressiin). 2. Embrüogeneesis, embrüonaalsete induktoritena, mis määravad ära teatud organsüsteemide kujunemise (nt neuraalne induktor määrab ära närvisüsteemi kujunemise). Valkude seedeprotsessis tekivad peptiidid. Teatud peptiidid on väga mürgised (näiteks valge ja rohelise kärbseseene mürgisus põhineb peptiidil amanitiin). Osadel peptiididel on antioksüdantne toime (GSH- glutatioon). Teatud peptiidid on antibiootilise toimega. Valgud. Valkude jaotus: lihtvalgud, mis koosnevad ainult aminohappejääkidest (ühendatud peptiidsidemega). Liitvalgud, milels on valguline ja mittevalguline osa, valgud+ nukleiinhapped = nukleoproteiin, nt: kromosoomides; fosfaat+valk= fosfoproteiin, nt: piimavalk kaseiin; glükoos+valk= glükoproteiin. Ajalooliselt on niimoodi välja kujunenud, et need ühendid on
annaabi.ee 
