graanulites), aktiveeritakse alles soolevalendikus mõne teise proteolüütilise ensüümi poolt ● Proteolüüs algab maos proteaas pepsiini abil. Happeline keskkond aitab kaasa valkude denatureerimisele (ahelad keerduvad lahti ja pepsiin pääseb ligi enamatele peptiidsidemetele) ● Peensooles jätkavad valkude seedimist pankreasenõre proteaasid ja enterotsüütide hariäärise proteaasid ja peptidaasid Imendumine: ● Peptiididena ○ Pinotsütoosi teel (suuremad) ○ H + ‐sõltuva sümporteri abil (väiksemad) ○ Osa enterotsüüti jõudnud peptiididest lammutatakse tsütoplasmas aminohapeteks, osa jõuab vereringesse peptiididena ● Aminohapetena ○ Na+ ‐sõltuva sümporteri abil ○ 4 erinevat aminohappe‐transporterit Valkude anabolism: ● Portaalveeni kaudu maksa jõudnud aminohapetest sünteesitakse plasmavalke (transportvalgud, hüübimisfaktorid)
Peptiidside on kovalentse sideme erivorm, mis tekib ühe aminohappe molekuli karboksüül- ja teise aminorühma vahel, kusjuures eraldub vee molekul. 8. Peptiidide struktuur, peptiidhormoonid kui näide peptiidide olulistest funktsioonidest organismis: Peptiidide struktuur – peptiidid koosnevad omavahel peptiidsideme varal ühendatud aminohappejääkidest. Reeglina käsitletakse ühendeid, mis koosnevad kuni sajast aminohappejäägist peptiididena ning neid, kus on enam kui sada happejääki, valkudena. Peptiidhormoonid – Inimorganismis sünteesitakse arvukalt erinevaid peptiide. Väga paljud neist täidavad ainevahetuses regulatrooseid funktsioone. Eelkõige kehtib see suure rühma hormoonide kohta, mis oma keemiliselt struktuurilt kuuluvad peptiidide hulka. 9. Valgumolekuli struktuur: Valkude molekulid on enamasti väga suured ja keeruka keemilise ehitusega. Nende puhul