Autor: Peter Quilter Lavastaja: Andres Dvinjaninov Teater: Pärnu Endla teater Pealkiri: “Tuhkatriinu” Autor: Peeter Sauter Lavastaja: Taavi Tõnisson Teater: NUKU väike saal Pealkiri: “Evita” Autor: Andrew Lloyd Webber & Tim Rice Lavastaja: Georg Malvius Teater: Teater Vanemuine Pealkiri: “Ooperifantoom” Autor: Andrew Lloyd Webber Lavastaja: Georg Malvius Teater: Teater Vanemuine Pealkiri: “Kõuts pampuši muinasjutud” Autor: Daniil Harms Lavastaja: Saša Pepeljajev Teater: Vene Teater Pealkiri: “Detektiiv Lotte” Autorid: Janno Põldma, Heiki Ernits, Priit Pajusaar ja Leelo Tungal Lavastaja: Ain Mäeots Teater: Teater Vanemuine Pealkiri: “Helisev muusika” Autorid: Richard Rodgers & Oscar Hammerstein Lavastaja: Ain Mäeots Teater: Teater Vanemuine
,,Haldjakuninganna" Käisin 09.11.2011 kell 19.00 koos paljude Nõo Reaalgümnaasiumi õpilastega Tartu Sadamateatris vaatamas Henry Purcelli ooperit ,,Haldjakuninganna". Ooperi aluseks oli William Shakespeare'i komöödia ,,Suveöö unenägu". Ooper etendus esimest korda 2.mail.1692 aastal Dorset Gardeni teatris Londonis, Eestis aga 5.veebruaril 2011 aastal Sadamateatris. Lavastaja, koreograaf, visuaalid Sasha Pepeljajev (Venemaa), muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, kostüümikunstnik Liisi Eelmaa, valguskujundaja Jaanus Moor, lavastaja assistent Merle Jalakas, repetiitor Marika Aidla, kontsertmeister Jaanika Rand-Sirp ja Irina Oja, koormeister Lilyan Kaiv, inspitsient Meelis Hansing. Osades mängisid Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Alla Popova, Karmen Puis, Ivo Posti ja paljud teised. Muusikat mängis Vanemuise Sümfooniaorkester. Orkester oli väga tasemel- nagu ikka.
Minu arvates olid kõige tähtsama osaga seal 4 näitlejat, kes tegid valmis kõik konstruktsioonid ja detailid samal ajal kui tegevus toimus. Nad olid nagu töölised, kes kõik valmis pidid sättima, samas nad olid osa etendusest. Üks nendest töölistest oli Maarja Mitt, kes pälvis ka selle eest parima naiskõrvalosa preemia ning teine oli Markus Luik, kes esitas parima meeskõrvalosa. Kõik need konstruktsioonid, mida need töölised kokku pidid panema oli välja mõelnud Sasa Pepeljajev ning see tundub väga huvitav, et keegi selliste asjade peale mõelda oskab. Mulle oleks meeldinud kui need laulud oleksid olnud selgemad. Seina peal küll näidati subtiitreid, mida nad laulsid, aga kõik jäi ikka segaseks. Laulud polnud küll eesti keeles, aga aru polnud saada ka hästi, et laulud oleksid olnud inglise keeles. Kogu etendust oli väga raske vaadata, sest korraga toimus mitu tegevust ja kunagi ei teadnud, mida neist täpsemalt vaadata
bolsevistlik Venemaa sõda Poolaga, kus esialgne edu muutus augustis 1920 kaotuseks ("ime Visla ääres") ja poolakad jäid iseseisvaks. Bolsevikud olid sunnitud loobuma ka Balti riikidest. Ent Ukraina jäi Venemaa koosseisu, Mahno põgenes sügisel 1920. Augustis 1921 sai Punaarmee võidu isehakanud Mongoolia diktaatori Roman von Ungern-Sternbergi üle. Oktoobris 1922 vallutati Vladivostok. Viimase valgekaartlasena alistus juunis 1923 endine Koltsaki ohvitser Anatoli Pepeljajev (1891-1938). Sõjakommunism ja terror: Massilisi hukkamisi, arreteerimisi ja rüüstamist harrastasid kõik armeed, nii valged kui punased kui mustad. Mahno oli oma vägivaldsuse ja röövimise poolest veel eriti tuntud, samuti oli julmadeks valitsejateks Koltsak ning tolle järglased Semjonov ja Ungern-Sternberg. Revolutsiooni nimel ei kõhelnud ka Trotski läbi viimast inimeste massilisi hukkamisi ja teisi inimõiguste rikkumisi (üks selle tagajärgi oli Kroonlinna madruste ülestõus
annaabi.ee 
