terminoloogias nimetatakse korporatsiooniks, ehk siis omamoodi rahvatantsu korporatsioon. Nüüd võime kinnitada, et kümne noorte tantsupeo ajaline pidevus on loonud traditsiooni. Igal traditsioonil võib olla oma kombetalituste kogum ehk rituaal. Rituaalid aitavad nii tantsupeol osalejate kui ka pealtvaatajat paremini keskenduda etenduseks või selle jälgimiseks, luues meeleolu ja ühtekuuluvustunde. Kõige levinumaks rituaaliks tantsupidudel on kujuneneud peotule süütamine. Sageli eelneb sellele peotule toomise tseremoonia. Tervitus, ava- või tänusõnad kannavad sündmuse olulisuse tunnust ning annavad hinnangulist tagasisidet. Massesitused (peo alguses ja lõpus) viitavad osalejate korporatiivsele hoiakule, seda rõhutavad ka pidulikud lõpumarsid. Ka noorte tantsupeol on oma rituaalid, mis eespool oleva loeteluga ühitvad ainuomaseks ja oluliseks on lõputants ,,Oige ja vasemba", mida just Ullo Toomi seades esitavad kõik osalejad. Kui 1962
rajooni töökollektiivide esindajad. Sellele järgnes pidulik marss, mille saatel sõjaveteranid ja 91 Üritusi Võru linnas pidustuste ajal. (11. august 1984. a.). Töörahva Elu, lk 1-4. 29 töökollektiivid demonstreerisid patriootlikkust. Edasi järgnesid sündmused Kubija lauluväljakul, kus kell 17.30 kõlasid fanfaarihelinad. Peotule süütamine kuulutas nii juubelipidustuse kui ka äsja valminud lauluväljaku avatuks. Ligi kolmetunnilisel kontserdil esinesid laste-, nais-, mees- ja segakoorid, tantsurühmad, puhkpilliorkestrid ja sõjaveteranide ansamblid (Foto 10). Erilist tähelepanu tõmbasid ka laulu- ja tantsuansambel ,,Istra" Moskva oblastist ning Aluksne rahvatantsijad. Sõna sai juubelipidustuste organiseerimiskomisjoni esimees Elmar Tiit. Meeleolukal õhtul oli oodata veel ka ilutulestikku. Foto 10. 11
annaabi.ee 
