J. Hurda meisterlik esinemine leidis tunnustust ka Jakobsoni poolel. Teisena kõneles üliõpilane R. Kallas ,,muusika häälest ja taktist", mis vägevate kuulajate südamesse hakkas. Tartu saksa ajaleht kiitis, et see kõne tuli südamest ja sisaldas ülimalt poeetilisi mõtteid. Eesti Postimees andis mõlemale kõnele täie tunnustuse. Kõned olid ajalehe arvates väga mõnusad ja õpetlikud. Rahval ei puudunud tõeline peomeeleolu, sest pärast kontserti ei raatsitud peoplatsilt kuidagi lahkuda. Hüüti mitu ,,hurraad" ja ,,elagu" ning austati üksteise järel Koidulat, Hurta, Kallast. Nende hulgas oli ka professor Aspelin Helsingist, kes tõusis pingi peale ja pidas lühikese kõne soome keeles, kus ta eesti rahvale õnne soovis. Peo lõpp tehti siiski kella 8 paiku. 8. Teine pidupäev Juba hommikul kell 7 korraldas ,,Linda" laevaselts laulupidulistele koosoleku, kuid sinna ei tulnud palju rahvast, sest väsimus oli kõigil tunda
Üks näide Lõuna-Rootsist, mis pigem iseloomustab taanipärast modernistlikku aiaarhitektuuri: Pildammsparken, Malmö. Algselt rajati Balti näituseks 1914. a. 1920. a-te lõpul laiendas linnaarhitekt Erik Bülow-Hübe (1879-1963) parki ning kujundas selle osaliselt ümber. Stiilis, mis oleks vormilt nagu uusklassitsism, kuid sisult funktsionalistlik - park rahvale. Peatelg, mis läbib ümmargust "rahva peoplatsi" ja viib suure tiigi äärde. Platsi ümbritseb istutatud pöögimets. Peoplatsilt viivad teed kiirtena teistesse pargiosadesse. Margareta-paviljon on Balti näituse päevilt. Selle taga amfiteater. Koostanud: 172 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a IDEID INGLISMAA MAASTIKUARHITEKTIDELT Christopher Tunnard (1910-1979). Inglise maastikuarhitekt, aiakujundaja ja teose "Gardens in
annaabi.ee 
