Borodinit nimetatakse vägilasooperi, vägilassümfoonia loojaks. Eriti palju vägilaslikkust on II sümfoonias, mida tuntakse kui "Vägilassümfooniat", mis valmis aastal 1876. Selle alapealkirja andis Stassov, toetudes ühele jutuajamisele Borodiniga, kes märkis, et I osas püüdis ta luua pilti vägilaste kokkutulekust Veetsele, III osas elustada muistse lauliku Bajani kuju, kes gusli saatel jutustab bõliinat vanadest aegadest, ning IV osas luua hoogsat ja rõõmsat peopilti. Sisu on helides tajutav, mõistetav. Kõige väljenduslikum 1. osa, mida antakse kuulajale edasi massiivsete akordide saatel unisonis (ühehäälselt); kõrvalteema edastab lüürilist poolt, mis oma arenduses ei jää palju maha peateemast, st mõlemad teemad on jõulised ja kajastavad kangelaseteema edastamist. Nagu Borodini sümfooniad, nii jutustab ka tema ainuke ooper "Vürst Igor" kaugetest vägilasaegadest. Sellepärast võiks sedagi teost II sümfoonia alapealkirja ümber kohandades
Tema jõuline muusika kannab kuulaja muistestesse vägilasaegadesse. Eriti palju vägilaslikkust on II sümfoonias, mida tuntaksegi ,,Vägilassümfoonia" nime all. Selle alapealkirja andis sümfooniale Stassov. Borodin oli kord Stassovile öelnud, et I osas püüdis ta luua pilti vägilaste kokkutulekust veetsele, III osas elustada muistse lauliku Bojani kuju, kes gusli saatel jutustab bõliinat vanadest aegadest, ning finaalis (IV osa) anda hoogsat ja rõõmsat peopilti. Tema tähtsamad teosed · 1867 "Sümfoonia nr 1 · 1876 "Sümfoonia nr 2 · 1879 "Keelpillikvartett nr 1 · 1880 sümfooniline poeem "Kesk-Aasia steppides" · 1881 "Keelpillikvartett nr 2" · 1886 "Sümfoonia nr 3" · 1887 ooper "Vürst Igor" Võrdlus · Mussorgski ja Borodin olid mõlemad vene heliloojad · Mussorgski tahtis saada ohvitseriks, Borodin aga Keemikuks
annaabi.ee 
