Vene keskvalitsuse arvates oli pidu balti aadli korraldatud, näitamaks kohalikku võimu. Pastor A.H.Willigerode hurjutas kirikukantslist ,,maarahva" muutumist ,,eesti rahvaks" ja Maarja koguduse jagunemist kaheks, millest teise poole moodustavat ,,Vanemuise" selts. Ametlik peoluba saadi 20.veebruaril 1869,vaevalt neli kuud enne peo tähtpäeva. Loasaamise tahtlik viivitamine näis olevat taktikaliseks võtteks: peo korraldamist ei tahetud keelata, kuid nõusoleku viivitamisega loodeti peopidamine nurja ajada. Õnneks olid korraldajad ennem rohkelt ettevalmistusi teinud. Riigiasutuste positiivne otsus oli suureks löögiks baltisaksa kirikujuhtidele, kes kaalusid isegi peost loobumist. Ometi pidas peokõne just baltisaksa pastor Willigerode, sest Jannsen üritas igati nendega koostööd teha. Kooridest eelistas Jannsen segakooride asemel meeskoore, asutades eeskujuks ,,Vanemuise" meestelaulu seltsi. Meeskoore asutati paari aasta jooksul hulgaliselt, mis näitas
Etruskid 8.saj Etruskid polnud indo-euroopa rahvas, tulid väike-aasiast, siis kui sinna jõudsid hetiidid. Etruskid kasutasid foiniikia tähestikku, neid tuntakse seinamaalingutega hauakambrid, skulptuurid jms. Etruskid langesid 3. Saj ema Rooma võimu alla. Etruskide hauakambrite seinamaalingud sarnanevad Egiptuse omadele. Etruskide templid olid sammastega, templiarhitektuuris domineerib ümmarguse põhiplaaniga arhitektuur (roomlased võtsid üle!) Sõjapidamine või peopidamine seinamaalingutel* Etruskide panteoni tähtsamad jumalad: Tinia äikesejumal Turan elujumalanna Voltumna (kultuse)kaitsejumalanna (küllusesarvega) temast sai Roomas fortuuna õnne jumalanna Nethuns merejumal Maris sõjajumal (roomlaste üks tähtsamaid jumalaid Mars) Turms rändurite, lambakarjuste, maismaarännu jumal Charon paadimees Etruskid võtsid kreeklastelt välkude tõlgendamise???? Roomlased ja Vana-Rooma
rahva keeles vett. Kohapealsetes murretes eriti laensõnu pole, suur eripära tagahäälikute vokaalides ja täishäälikute ja kaashäälikute kombinatsioonides. Venekeelele üleläinud rahvad moonutasid seda. Juri DOlgoruki ajalukku sest hüüdnimele vastavalt püüdis oma võimu alla saada kaugeid piirkondi, nt Kiievit ja Novgorodi. Kirjutatud, et rajas Moskva linna, tal on küll teened. 1147 Novgorod Seeversti vürsti külla, väikses mõisas Moskva jõe ääres peeti pidu ja peopidamine pandi kroonikasse kirja. See esimene kord Moksva kui asustatud paiga mainimine. Juri Pikkkäsi sai kingituses gepardi ja Svjatoslav koos poja, kaaskonnaga (90 aastane bojaar ka). Juri Pikkkäsi üritas Novgorodi endale saada suutis aastaks poja troonile sokutada. Volga-Bulgaaria vürstiriik huvitas Pikkkätt ka, rikas ja kõrgekvaliteediga käsitööga piirkond. Kõige enam tahtis Kiievi vürstiks, mäletas noorpõlvest, et Kiievi valitseja tähtsaim isik riigis
annaabi.ee 
