" Puukoristaja tahtis sama ilusasti osata laulda ja läks karjatänavale kuulama. Samal ajal aga kõndis hall hobune mööda tänavat ja laskis sinna oma soru. Puukoristaja õppis kuuldud hääle ära ja teebki nüüd "sorrr". Sellepärast kutsutakse lindu nüüd kusetajaks. PEOLEO Ennevanasti käskind Jumal kõigil loomadel ja lindudel tulla kaevu kaevama, et kuival ajal vett oleks. Peoleo üksi hoidnud tööst kõrvale, et oma kaunist rüüd hoida. Jumal näinud seda ja keelanud peoleol kaevudest, muudest aukudest ja nõgudest joomise ära. Ainult puulehtede pealt tohtis ta vett saada. Sellest ajast saati peab vihmakass ainult puulehtede pealt jooma, et oma ilusat kuube hoides kaevu kaevamisest eemale hoidis. Seetõttu karjub nüüd peoleo aina vihma. VINT Rahvas räägib, et ka vint, nagu peoleogi, ei olevat osa võtnud jõesängi (mõnel pool kaevu) kaevamise töödest, mistõttu ta nüüd ainult lepalehtede pealt tohtivat juua. Seepärast karjuvatki vint vihma.
Enamasti liigispetsiifilised ja levinud koos peremehega. Imetajatelt on leitud umbes 300 liiki väive. Enamik liike parasiteerib lindudel. Võib eristada kaks ökoloogilist gruppi: karvaväivid Bovicola (=Trichodectes) bovis veistel, B. ovis lammastel, Werneckiella equi hobustel, Trichodectes canis koertel (on ka Dipylidium caninum'i vaheperemees) ja suleväivid näiteks Menopon gallinae kanadel. Väividel esineb homokroomia, värvuse sarnasus peremehe värvusega. Nii on luigel väivid valged, peoleol kollased. Selline nähtus on loomariigis haruldane. Liikide arv: 3000, Eestis 35-40 liiki. Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 6. Tartru Alamselts: Täilised Anoplura Täid on väikesed (kuni 6 mm pikkused), valkjad või pruunikad, kitsa ja väikese peaga imetajate ektoparasiidid. Karvadest kinnihoidmiseks on neil kujunenud erilise ehitusega haardjalad. Suised on pistmissuised. Täid toituvad peremehe verest. Haava sisse
annaabi.ee 
