19. veebruaril peetud keisri troonipühal kõneldi „Vanemuises“ ka „meie eestulevast 50-aastases juubelipühast“ ja nähtavasti pandi liikmeskonna hulgas liikuma laulupeo mõte. Ühtaegu viis Jannsen küsimuse ajakirjanduse veergudele. Seejärel, avaldas ka lootust, et küsimust käsitletakse eeloleval suvel köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite konverentsil, kus asi heaks kiideti. Laulupeo-kavatsus tehti 1867. a. sügisel lõplikult teatavaks. „Vanemuine“ asus märtsis avalikult peokorraldamisele etteosta ja sellega oli kohaküsimus lahendatud Tartu kasuks. Pidu tähtaja määras ka ametlik korraldus See lubas eestlasi Tartusse kokku tulla ainult ülikoolitöö vaheajal. Huvatav ka see, et Ametlik piduluba saadi alles 1869. a. 20.veerbuaril pärast kaheaastast asjaajamist – vaevalt neli kuud enne peo tähtpäeva. 3. MUUSIKALISED ETTEVALMISTUSED Kuna laulude õppimiseks jäi äärmiselt vähe aega ja kooride keskmine tase ei saanud olla kõrge,
Kui peaks tekkima kahtlusi, kas sürrealismil ikka on rahva hingelaadis ajaloolisi juuri või mitte, tuleb osa võtta ainult ühest traditsiooniliselt igal aastal toimuvast karnevalist või pidulikust rongkäigust. Mööda kitsaid väikelinnade tänavaid kantakse rämeda puhkpillimuusika ja ohtra õllejoomise saatel hiiglaslikke papist ja paberist meisterdatud kujutisi keskaegsetest isikutest. Osavõtjad naudivad lustlikku pillerkaari täiel rinnal, kuid kodanikuväärikus, peokorraldamisele antud ametlik heakskiit ja traditsioonitunnetus ohjeldavad seda elavad spontaansust, mis muidu jätaks pealtvaatajate nägudele hämmeldunud ja juhmi ilme. Nagu paljudel teistel naljaarmastavatel katoliiklikel maadel, on Belgial tugevad karnevalide korraldamise traditsioonid. Üks kõige kuulsamaid peetakse vastlapäeval Lääne-Belgias, Binches, kus meessoost osavõtjad, keda kutsutakse Gille'ideks,
annaabi.ee 
