Osalesid ainult mehed. 822 lauljat ja 56 pillimeest, pealtvaatajaid umbes 15 tuhat. Pastorite nõudmisel jäeti naised peolt kõrvale. Alles neljandal peol said segakoorid laulma. Osalejaid oli kõikjalt Eestist, aga saared jäid kõrvale. Peaproov toimus Tartu-Maarja kirikus. Esimene peapäev toimus 18ndal juunil : ronkkäik, peoavamise jumalateenistus. Esimesel päeval esitati vaimulike laule. Teine päev, 19 juuni ilmalikud laulud. Kolmas päev 20 juuni, orkestrid. Janseneile heideti peokorraldamise ajal ette liigset Saksa meelsust. Teine pidu toimus 1879, Tartus. (öeldi, et tehakse viie aasta pärast, aga tehti 10 aasta pärast) Kolmas pidu leidis aset 1880 Tallinnas. Eesti esimesed rahvuslikud heliloojad Aleksander Saebelmann Kunileid 1845-1875 Keunileid on helilooja nimi. Teda peetakse rahvusliku koorimuusika rajajaks. Õppis Valgas. Ja Paistu kihelkonnakoolis. Tal oli tuberkuloos. Ja suri Lõuna-Ukrainas. Looming : ,,Sind surmani" ja ,,Minu isamaa on minu arm"
Laulupeo korraldamiseks oli aga vaja vähemalt üht registreeritud seltsi, kes oleks võinud taotleda ametlikku luba ja võtta endale kogu vastutus ürituse läbiviimisel. Nõnda tekibki lauluselts ,,Vanemuine". Kui ,,Vanemuise" selts oli tugevnenud ja maalgi laulukoorid pidevalt arenesid, asus Jannsen julgemalt asja juurde, pealegi lähenes pühitsetav tähtpäev. Laulupeo kavatsus tehti 1878 aasta sügisel lõpikult teatavaks. ,,Vanemuine" asus 1867 aasta märtsis endlikult peokorraldamise eesotsa ja seega otsustati pidu pidada Tartus. Kaalutlemist nõudis laulupeo pidamise aeg. Kuna laulupidu pidi tähistama Liivamaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva, siis oli vaieldamatu laulupeo aastanumber 1869. Aga et seadus hakkas kehtima 26. märtsil, ei sobinud laulupidu palju kaugemale viia. Kevadtalvist suurt pidu oleksid aga takistanud ilm. Nii otsustati, et ainuke sobiv aeg on varane suvi, juuni keskpaik,
annaabi.ee 
