Talude päriseks ostmine Esimene talu osteti siinmail juba 1843. aastal Abja mõisas: samast vallast pärit vennad Johann ja Henn Kasse (Kase) omandasid 4000 hõberubla eest parun Georg Stackelbergilt Losu-Epu kolmehobusetalu. Talude ostmise protsessi tegelikuks alguseks Hallistes ning kogu Eestis võib pidada 1853. aastat, mil Abja „hull parun“ Reinhold von Stackelberg müüs korraga ära 25 talu ning 1854. aastal veel neli talu. 1856 aastal osteti Penujas 34 talu ning 1856–1858 Vanamõisas 136 tükki. Halliste kihelkonna taluhäärber – moodsa taluelu sümbol. Kokku omandasid Halliste talupojad 1850. aastail 93 talu. Kusagil Eestis ei ostetud enne 1860. aastat nii palju talusid päriseks kui Halliste kihelkonnas. Eriti palju osteti Hallistes talusid 1865. ja 1866. aastal: Laatres ja Veeliksel müüs Paul von Stryk maha 19, Uue-Pornuse mõisnik 21 ning Uue-Kariste krahv 28 talu. Rahaliselt suurimaid tehinguid oli kaks:
J. Karu perekonnaorkestri, kus mängisid tema pojad Hans (viiul), Juhan (banso) ja Hendrik (kitarr), Jaak Israel (hiljem J. Karu väimees) ja paar meest naabertaludest. Pereisa Jaak mängis ise viiulit ja õpetas nooti ning viiulimängu oma poeg Hans Karule ja väimees Jaak Israelile. /.../ Mängiti Sudiste külas Kõdara mäel, kus korraldati maituld, jaanipäevi, eeskavaga seltsipidusid. /.../ Jäts oli hinnatud tantsuorkester kogu ümbruskonnas: Nuias (praegu Karksi-Nuia), Taageperas, Abjas, Penujas, Ärikülas, Sinejärvel, Viljandis ja mujalgi”. Orkestri taseme näitajaks on tõsiasi, et nendega koos mängis August Scherbakov 150 , kes on ka fotol (46). See fakt koos teadmisega Jaak Karu muusikalisest haritusest annab olulise viite ansambli oletatavale tasemele. Viimasest kõneleb ka fakt, et neid kutsuti mängima Viljan- disse, kus oli ju mitu korralikku orkestrit. Orkestri nimi Karutsi Jazz oli rahva suus mugandu- nud Karutsi jätsiks
annaabi.ee 
