taha, külvata ja koristada kaera ning ohjeldada metsikuid jähuusid ja kasutada neid oma orjadena. Kuid kõik hobused ei olnud võrdsed vaid : valge, kõrb ja tumehall ei oma nii viimistletud kehakuju kui mustjaskõrb, õunikhall ja must, nad ei ole sündinud ühesuguste vaimuannetega ega ole võrdselt arenemisvõimelised. Seepärast jäävad nad alati sulaste astmele ega püüa abielluda väljaspool oma tõugu, mida sel maal peetakse pentsikuks ja ebaloomulikuks. Abiellumisel hoolitsetakse täpselt selle eest, et valitaks värvid, mis järelsoos ei annaks ebameeldivat segu. Armastus, amelemine, kingitused ja abielulepingud on hobustele täiesti võõrad. Noored ühendatakse abiellu ainult seepärast, et see on nende vanemate ja sõprade tahe. Seetõttu elavad nad ilma armukadeduse, armuhulluse, riiu ja rahulolematuseta. Jähuud, arvuliselt teine liik sellel saarel, on õppimisvõimetud ning lärmakad füüsiliselt
Sellest kuulis admiral Rugger dell´Oria. Tänu Ruggerile hakkas kuningas oma käsku kahetsema ja lubas noortel minna. Rugger aga pani noored paari ja saatis koju. Kuuendas jutus saame lugeda väga egoistlikust tütarlapsest. Ta laitis enda ümber kõike, mida nägi. Ühel päeval tuli ta varem koju ja ütles, et on tüdinud vastikute inimeste nägemisest. Onu soovitas tüdrukul seljuhul mittekunagi peeglisse vaadata. Tüdruk ei saanud onu torkest aru ja jäigi pentsikuks. See jutt on õpetuseks nendele, kes kõigesse negatiivselt suhtuvad. Arvan, et Boccaccio tahtsis sellega teada anda, et alati, kui inimesele keegi ei meeldi, siis peaks ta esimese asjana iseennast vaatama ja arutama, mis temas endas viga on. Seitsmes novell rääkis aadlidaamist Isabellast, kes oli abielus rüütliga. Daam armus aga Leonettosse, kes ka teda vastu armastas. Rüütles Lambertuccio armus ka daami, kuid see noormees oli naisele vastumeelne
annaabi.ee 
