midagi..2Tõmba see raibe üles!" Nii ma siis ütlesin, et mul kästi tappa oma lapsed, aga ma tapsin selle asemel hobuse. Sellest polnud abi. Ma olin võtnud ka hostia ja seda rüvetanud. Kui ma seda ütlesin, jätsid nad mu rahule..Armas laps, ära seda kirja kellelegi näita..., muidu hakatakse mind piinama veel hullemini ja vangivahtidel võetakse pea maha...Hüvasti, sest su isa Johannes Junius ei näe sind enam kunagi." 17. sajandi esimese poole nõiahüsteeria sünnitas mitmeid pentsikuid kaasnähtusi, muu hulgas ka deemonihullusi nunnakloostrites, eriti 1611. aastal Aix-en-Provence´is,1630. aastal Loudunis ja 1647. aastal Louviers`s. Nõidumisega mitte otseselt seonduvaina on need juhtumid ometigi kõnekad näited selle kohta, kuivärd kogu ühiskonda oli haaranud nõiausu ja Kuradi kummardamise paine ning mismoodi hirmunud ja sisendusele vastuvõtlikud inimesed hakkasid teatud tingimustes varmalt uskuma oma osadusse Saatanaga.
tuul on nii kuri, tuul on nii valju, rebib kõik lehed ja ulub: ,,Uhuu!" Käes on oktoober, see sügisekuu. Mardipäeva ootel Kaks päeva juba Peeduke ja tema sõber Eeduke on ärevuses nõnda, ja leides hetke paraja, nad sosistavad salaja -- neil teoksil on vist mõnda. Nad askeldavad rehe all sääl kolikasti lähedal, kus valgust üsna vähe. Sääl Peedu takutuusti soeb ja Eedu mingit salmi loeb, et see jääks hästi pähe. Neil on sääl keppe, kantsikuid ja riideid veidraid, pentsikuid ning mütsi küljes sarvi. Kui Eedu salmi pähe saab, siis papist valmis meisterdab veel imeuhke larvi. Ma arvan küll, et aimate ja väga hästi taipate, et milleks kõik need jandid sest polegi vist seda last, kes arvata ei oskaks vast, et nad on mardisandid. Kui mardiõhtul tõuseb kuu ja naeratab ta kuldne suu, siis tulevad nad kohe. Näe, toas Peedu, habe pikk ja Eedu nagu põrgusikk või muinasjutu-lohe! Ja naer'vad Ats ja Maimik ning sinisilmne Annike, kui mardid teevad nalja.
annaabi.ee 
