ümberasustatavaid vähke. Haigust aitab piirata ka intensiivne vähipüük tugevalt nakatunud piirkondades, et vähendada asustustihedust[1, 2]. 7.3.4 Parasiidid Jõevähkidel on leitud parasiteerimas rohkesti väheharjasusse perekonnast Branchiobdella, neid nimetatakse ka vähikaanideks. Et vähikaanid arenevad vähi koorikule või tema lõpustele kinnitunult, siis võib neid leida siin mitmes arengustaadiumis. Eestis on leitud jõevähil kolme liiki vähikaane: Branchiobdella astaci, B. pentodonta ja B. parasita. Neist kõige ohtlikum on esimene, kes parasiteerib vähi lõpustel. Kui neid on väga palju, siis põhjustavad nad lõpuste kärbumise ja ulatusliku kahjustuse korral ka vähi surma. See parasiit on vähiasurkonda tugevasti kahjustanud Ärma jões. Tema levikuala Eestis on täpsustamata ja tekitatava kahju ulatus ebaselge[1, 2]. 7.4 Võõrliigid Et jõevähk on paljudest Eesti veekogudest hävinud, tahetakse asustada neisse võõrliike,
heringianus) jõgedes ja allikais. Taliliimukas (Lamprodrilus isoporus) Peipsis. Kärssliimukas (Rhynchelmis spp.). vähikaanlased (Branchiobdellidae): ehitus: Väliselt kaanide moodi: ilma harjasteta, kahe iminapaga. Sees on ehtne tsöloom, suguelundid väheharjasusside moodi, ning lõugu on kaks (ülemine ja alumine), mitte kolm nagu kaanidel. Eluviis: elavad jõevähkidel. Näited: Eestis kolm liiki: suur-vähikaan (Branchiobdella parasita) ja väike-vähikaan (B. pentodonta) vähi koorikul, ning lõpuse-vähikaan (B. astaci) lõpuskoopas. 31. Kaanid (Hirudinea): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist. Ehitus: Iminapad ees ja taga. Harjaseid pole. Tsöloom peaaegu üleni parenhüümi täis, selles tühikuid (lakuune). Kehapind peenelt rõngaline, tegelikku lülistust ei näe. Silmad. Suus kas kärss või kolm kitiinset lõuga. Suguavad paaritud. Eluviis: Parasiidid ja röövloomad vees (lõuna pool ka maismaal).