• Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks. • Inimkultuur Aafrikas on sama vana kui inimkond. • Aafrika manner on ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Muusika • Aafrika muusika- ja tantsupärimus on suuline. • Põhja- ning Lõuna-Aafrika muusika- ning tantsustiilid on erinevad. • Aafrika muusika tähtsaim väljendusvahend on rütm. Muusika • Kasutatakse pentatoonilist helilaadi ja polürütmiat. • Enamus laulud esitatakse eeslaulja ja koori vahelduses. Tants • Aafrikas on tants tähtis kommunikatsioonivahend. • Tantsijad kasutavad žeste, maske, kostüüme, kehamaalinguid ning erinevaid visuaalseid vahendeid. • Põhiliigutused on tihtipeale lihtsad, rõhutatakse üksikuid kehaosi: ainult ülakeha, torsot või jalgu. Pillid • Kõnelev trumm • Kõristi • Pöidlaklaver • Kora
Üks esimesi modernistlikke heliloojaid. Üks impressionistliku muusika juhtfiguure. Claude Debussy looming Kirjutas peamiselt programmilist muusikat. Püüdis jäädvustada õrnhapraid hetkemeeleolusid ja pakkuda ilunaudingut. Tema teosed peegeldasid sageli ta eraelu. Elu jooksul kirjutas : ooperi, kammerteoseid, hulgaliselt klaverimuusikat ning orkestriteoseid. Debussy uuendused harmoonias Hakkas kasutama täistoon laadi ( kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest). Kasutas pentatoonilist helirida ( viieastmeline diatoonika). Debussyd ei huvitanud akordi funktsioon ( toonika, dominant) Kõrvutas akorde oma sisetunde järgi, nagu kunstnik värve. Armastas noonakordi (viiskõla) ning kvart- kvindi kooskõlasid. Uuendused harmoonias Kasutas täistoon helirida ja suurendatud kolmkõla, mis välistavad tunglevuse muusikas. Lisaks kasutas polütonaalsust ( kahe akordi kooskõla) Debussy iseloom, suhtumine Debussy hindas inimesena head elu : nautis
5. Ekspressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas. inimese eemaldumine loodusest, kunstiteos sai vahendiks, millega püüti lahendada ühiskonna vastuolusid, kõrge emotsionaalsus, teravad meloodiad, rohkesti dissonantse, äärmuslikud kontrastid teosed traagilised, raskemeesed ja sünged 6. Debussy loomingust 3 fakti. kirjutas enamasti klaveriteoseid, teosed peegeldasid sageli tema eraelu, kasutas oma teostes pentatoonilist helirida 7. Raveli loomingust 3 fakti. tuntuim teos “Bolero”, tema muusikal on täpne ja selge vorm, huvitus jazzmuusikast ja kasutas seda ka oma loomingus 8. Raveli kuulsaim teos, kirjelda. “Bolero”, esiettekanne toimus 1928. aastal, teos oli üheosaline, algselt komponeeritud balletina 9. Atonaalse muusika mõiste. Muusikateos, kus pole kindlat helistikku 10. Aleatoorika mõiste
Ta püüdis jäädvustada õrnhapraid hetkemeeleolusid ja pakkuda ilunaudingut. Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest. Täistoonlaadi esinemise näiteks on ooper "Pelléas ja Mélisande". Debussy armastas ka noonakordi ning kvart-kvindi kooskõlasid. Neid võib leida programmilisest klaveriprelüüdist "Uppunud katedraal". Samuti kasutas ta oma teostes pentatoonilist helirida. Klaveriteosed: Orkestriteosed: Pour Le Piano (1899) Fauni pärastlõuna Images (1905, 1907) Images Children's Corner (1909) Noctumes Preludes (1910-1913) La Mer Etudes (1915) Kammermuusika: Ooper: Keelpillikvartett g-moll Pelléas ja Mélisande Maurice Ravel
Ta püüdis jäädvustada õrnhapraid hetkemeeleolusid ja pakkuda ilunaudingut. Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest. Täistoonlaadi esinemise näiteks on ooper "Pelléas ja Mélisande". Debussy armastas ka noonakordi ning kvart- kvindi kooskõlasid. Neid võib leida programmilisest klaveriprelüüdist "Uppunud katedraal". Samuti kasutas ta oma teostes pentatoonilist helirida. Klaveriteosed · Deux Arabesques (1888) · Suite bergamasque (sisaldab loo Clair de Lune, 1890) · Reverie (1890) · Pour Le Piano (1899) · Estampes (1903) · Images (1905, 1907) · Children's Corner (1909) · Preludes (1910-1913) · Etudes (1915) Ooper · Pelléas ja Mélisande (Pelléas et Mélisande 1892-1902) Orkestriteosed · Fauni pärastlõuna (Prélude à l'après-midi d'un faune, 1894)
Teos on üles ehitatud ühele meloodilisele kujundile, mida mängib maheda kõlaga flööt. Debussy tõi kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest). Täistoonlaadi võib leida ooperis ,,Pelleas ja Melisande". Debussy armastas ka noonakordi ning kvart-kvindi kooskõlasid. Kvart- kvindi kooskõlasid võib leida programmilisest klaveriprelüüdist ,,Uppunud katedraal". Debussy kasutas oma teostes ka pentatoonilist helirida. Debussy on loonud sümfoonilist muusikat, klaverimuusikat kui ka ooperimuusikat. Kokkuvõttes ei toonud Debussy uuendused harmoonias kaasa küll otsest murrangut, kuid avardasid senise funktsionaalse harmoonia piire kahtlemata oluliselt. Maurice Ravel 1875-1937 · Loomingus impressionistlikke jooni · Täpne rütm · Eredad värvid · Selge vorm · Huvitus jazzi-, aasia ja erinevate rahvaste muusikast ning kasutas loomingus · Väga hea orkestritundja
annaabi.ee 
