meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Uued hingemaastikud ja uus tundeelu kunstilises kujutamises. Väljendusvahendite peenenemine, uued kõlavärvid eriti orkestris, tänu äärmuste väärtustamisele pillide väljenduses. Areneb väga täiuslik mängutehnika. Sisuka temaatika asemel tihti kõla, traditsioonilise vormi asemel kõlajärgnevused. Eemaldumine wagneri paatosest ja juhtmotiivi tehnikast lavamuusikas. Eemaldumine funktsionaalharmooniast pentatoonilises või kirikulaadilises meloodikas. Kõla iseseisev väärtus ja loobumine dissonantsi lahendamisest. Kõrvalseptakordid iseseisvate kõladena mikstuurilaadsed kvardi-, kvindi- ja septiparalleelid. Täistoonhelirida. Primitiiv-rahvaste muusika, eriti jaava muusika mõju, mis sai Euroopas laialt tuntuks Pariisi maailmanäituses 1889. a. Muusikas interpreteeritakse heliefekte, mis millelegi vihjavad, otsivad varjundeid ega pea niivõrd oluliseks kindla vormi leidmist.
Oktavi ekvivalents-oktavi vahekorras olevad helid peavad taju jaoks olema teineteisega paljuski sarnased. Meloodiate meeldejätmise seisukohast jääb meelde kontuuri abil, mitte krooma abil. Seda soodustavad meloodias kõrvutiasetsevad intervallid. Kõigepealt jaotatakse sagedusala oktavitesse, siis kultuurist lähtuvalt eristatakse 5t-7t astet, mis vastavad pentatoonilisele ja diatoonilisele helireale. Et seal paremini orienteeruda, kasut.tavaliselt kaht erinevat intervalli. Pentatoonilises helireas on nendeks s.2 ja v.3, diatoonilises helireas aga s.2 ja v.2. Tänapäeva muusikas on kasutusel kromaatiline helirida kus on 12 pooltooni. Kolm peamist häälestussüsteemi:1)Pythagorase-tugineb oktavile kvindile(kvindiring);2)puhashäälestus-kõik helirea põhitooni ja teiste helirea elementide vahelised intervallid oleksid pärit ülemehlide rea algusest ning neid iseloomustaksid lihtsad sagedussuhted. Mõlema häälestuse