Esimeseks eesmärgiks oli restauratsioon ehk Suure Prantsuse revolutsiooni eelse vana korra taastamine mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Restauratsioon pidi hõlmama õiguskorda, aga ka endiste dünastide võimu ja revolutsioonisõdadeeelsete riigipiiride ennistamist. Sellest oli kõige rohkem huvitatud Prantsusmaa, kellel oli õnnestunud säilitada oma piirid. Selle alla käib ka jõudude tasakaal Euroopas. Euroopa poliitilise tuumiku moodustas niinimetatud pentarhia ehk viie võim, mis tähendas, et Euroopa poliitikat korraldasid viis suurvõimu: Suurbritannia, Venemaa, Prantsusmaa, Austria ja Preisimaa. Kuna Suurbritannia paiknes saarel ja tema huvides oli stabiilne Euroopa, oli tasakaal rajatud sellele, et (tulevikus tugevneva) Prantsusmaa ning Idas esile kerkinud Venemaa vahele paigutati kaks keskmise tugevusega suurriiki Preisi ja Austria. Need kaks riiki olid vaatamata omavahelisele konkurentsile ülemvõimu
ja Egiptuses. 3. Paavstluse teke ja areng kuni 6. sajandini. Bütsantsi ja Rooma suhted. Kristliku traditsiooni järgi oli esimene piiskop ja paavst Roomas apostel Peetrus. Peetrust peetakse esimese koguduse rajajaks Roomas ning Matteuse evangeeliumi järgi kasutab Jeesus nimeanaloogiat ning peab Peetrust kaljuks, millele rajada oma kogudus. Seotus Peetrusega, aga ka apostel Paulusega oli üks põhjuseid, miks Rooma kogudus end ülejäänud neljast pentarhia liikmest paremaks ja autoriteetsemaks pidas. Rooma oli pealinn ning suurim ja vanim keskus Õhtumaal. Samuti hakati seal koostama esimesi piiskoppide nimekirju, kirjutama üles Rooma pärimust ja piiskoppide tarkust. Roomast käisid teised piiskopid nõu küsimas, eriti tihe oli side Põhja-Aafrika ja Rooma vahel. Nikaia ja apostellik usutunnistus said aluse rooma usutunnistusest ehk Symbolum Romanumist. Esimestel Rooma paavstidel kuni Konstantinus Suureni 4. sajandil ei olnud poliitilist
annaabi.ee 
