843 Vaga poegade vahel Verduni leping - kunagine Frangi riik lõplikult kolmeks - uued arenguliinid. Paavstiriik: Eksisteeris 756-1870, pealinn Rooma. Alates 4. sajandist kogus paavst endale maavaldusi samuti oli ta Rooma linna valitsemises tihti määrava tähtsusega. 755 ähvardasid langobardid võtta paavstilt tema maavaldused ning liita need oma riigiga. Paavst kutsus appi Frangi kuninga Pippin Lühikese, kes võitis langobardid ja rajas 756 Rooma linna ümbrusest, Ravenna ekstrahaadist ja Pentapolisest koosneva Kirikuriigi. Kirikuriik oli Frangi riigi koosseisus, kusjuures paavst oli kuninga alluv. Pärast Karl Suurt ja Frangi riigi lagunemist oli paavsti võim oma riigis nõrk. 962 kui Kirikuriiki ohustas Itaalia kuningas Berengar II. Paavstide eesmärgiks sai ilmalik ja vaimulik võim kõigil kristlikel aladel. Innocentius III saavutas 1201 Saksamaa kuningalt Otto IV-lt Kirikuriigi sõltumatuse tunnistamise. Samuti laiendas ta Kirikuriigi alasid, nii et see ulatus üle Kesk-Itaalia
Alates 4. sajandist kogus paavst endale maavaldusi (Patrimonium Petri), samuti oli ta Rooma linna valitseja. 755 ähvardasid langobardid võtta paavstilt tema maavaldused ning liita need oma riigiga (tol ajal oli Itaalias valitsemine väga segane). Paavst kutsus appi Frangi kuninga Pippin Lühikese, kes võitis langobardid ja rajas 756 Rooma linna ümbrusest, Ravenna ekstrahaadist (langobradid vallutasid selle Bütsantsilt alles 749) ja Pentapolisest koosneva Kirikuriigi. Kirikuriik oli Frangi riigi koosseisus, kusjuures paavst allus kuningale. Pärast Karl Suurt ja Frangi riigi lagunemist oli paavsti võim oma riigis nõrk. 962 kui Kirikuriiki ohustas Itaalia (= langobardide) kuningas Berengar II, aitas paavsti hädast välja Saksamaa kuningas Otto I, kes allutas Kirikuriigi Saksa-Roomale. Liidus Lõuna Itaalia normannidega suutis paavst Gregorius VII
Kirikuriigi loomine (Teine konspekt) Alates 4. sajandist kogus paavst endale maavaldusi (Patrimonium Petri), samuti oli ta Rooma linna valitseja. 755 ähvardasid langobardid võtta paavstilt tema maavaldused ning liita need oma riigiga (tol ajal oli Itaalias valitsemine väga segane). Paavst kutsus appi Frangi kuninga Pippin Lühikese, kes võitis langobardid ja rajas 756 Rooma linna ümbrusest, Ravenna ekstrahaadist (langobradid vallutasid selle Bütsantsilt alles 749) ja Pentapolisest koosneva Kirikuriigi. Kirikuriik oli Frangi riigi koosseisus, kusjuures paavst allus kuningale. Pärast Karl Suurt ja Frangi riigi lagunemist oli paavsti võim oma riigis nõrk. 962 kui Kirikuriiki ohustas Itaalia (= langobardide) kuningas Berengar II, aitas paavsti hädast välja Saksamaa kuningas Otto I, kes allutas Kirikuriigi Saksa-Roomale. Liidus Lõuna Itaalia normannidega suutis paavst Gregorius VII (1073-1085) Kirikuriigi Saksa-Rooma alt
annaabi.ee 
