Et tuleviku nimel hakata raha koguma, tuleb sellelt veel teinegi kord tulumaksu maksta. Isikustatud sotsiaalmaks ja senised muud meetmed kaotaksid korrapealt oma sisu. Rusikareegel on lihtne mida väiksem on inimese palk (võrreldes keskmisega), seda väiksemaks kujuneb ka tema pension. Ning mõistagi kehtib ka vastupidine seos mida rohkem palk keskmist näitajat ületab, seda kopsakam saab olema tulevane pension. On selge, et 1998. aastal kasutusele võetud pensionivalem toob kaasa suured sissetulekuerinevused pensionäride seni üsna homogeenses rühmas. Mida aasta edasi, seda rohkem varasem palk pensioni suurust mõjutab ning seda enam süveneb pensionäride varanduslik kihistumine. Seda näitab ka statistika. (tabel 2) Tabel 2 Pensionärid aastatel 1996 kuni 2005 Eesti maakondade lõikes 1996 1998 2000 2003 2005 ..Tallinn 243,4 351,2 424,1 455,2 621,1
Esimest sammast reguleeriv Riikliku pensionikindlustuse seadus (võeti vastu 1998) tõi kaas järgmised olulised muudatused: Alates 1999.a. hakkas pension sõltuma töötajate palgast. Alates 2016.aastast võrdsustub nii naiste kui ka meeste pensioniiga, s.o.63.eluaastat. (Naistele hakkab pensioniiga 63-st eluaastast kehtima alates 2016 ja meestel kehtib juba 2001 aastast.) I samba jaoks kehtib uus, kolmest osast koosnev pensionivalem: baasosa, staazi- ja kindlustusosak. Pensionikindlustuse register teatab kord aastas igale kindlustatule (st. inimesele, kelle palgalt tasutakse sotsiaalmaksu) tema eest makstud ja arvestatud sotsiaalmaksu summa, pensionikindlustuse aastakoefitsiendi ja pensionikindlustusstaazi . Pensionikindlustusstaaz on oluline selleks, et õigus pensionile üldse tekiks. Vanaduspensioni jaoks peab olema vähemalt 15 aastat pensioniõiguslikku või pensionikindlustusstaazi.
annaabi.ee 
