• Kui suure osa moodustab investeering kogu varast? • Millist tootlust oodatakse? • Millist riski ollakse nõus taluma? • Kui pikaks ajaks raha paigutatakse? • Kas võib investeeritavat raha ootamatult vaja minna? • Kas ollakse arvestanud valuutariskiga? • Millised on teadmised ja kogemused? Elukindlustusliigid on muuhulgas • annuiteet • investeerimisriskiga elukindlustus • kapitalikogumiskindlustus • kindlustus surmajuhtumiks • pensioniskeemi haldamine, välja arvatud kogumispensionide seaduses sätestatud pensionifondi valitsemine • sünni- ja abiellumiskindlustus Elukindlustuse sihtgrupp • Vabatahtlik kindlustus • Suunatud juba noortele • Isikutele, kes taotlevad suuri laenukohustusi • Alaealiste laste vanemad Eestis tegevusloa alusel tegutsevad elukindlustusseltsid • AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus • www.seb.ee • Aktsiakapitali suurus 3 003 847.48
tasub täies ulatuses tööandja. Tabel 3 Cleiss, 2010 1991. aasta Finantsaktiga otsustati, et sotsiaalmaksu peavad maksma kõik inimesed, kes elavad Prantsusmaal ning kes saavad kohustuslikust tervisekindlustusest kasu. Tulud, mis sotsiaalmaksust tulevad, eraldatakse sotsiaalkindlustuse eelarvesse, spetsiifiliselt riiklikele peretoetustele, solidaarsusfondi pensioniskeemi ja kindlustusse. 1996. aastal loodi panustamine sotsiaalvõlga (0,5%), mis tuleneb Prantsusmaal elavate inimeste sissetulekutest ja oleneb ka nende varanduse suurusest. Alguses loodi see 13-ks aastaks, kuid 2004. aastal see limiit tühistati. (Deflassieux, 2011). VÕRDLUS EESTIGA Eesti Prantsusmaa Käibemaks Standardmäär on 20% Standardmäär on 19.6%
Saksamaa 18,6 9,3 9,3 Kreeka 20 13,33 6,67 Prantsusmaa 14,75 8,2 6,55 Itaalia 27,27 18,93 8,34 Luksemburg 24 8 8 riik 8,00 Soome 20,2 16,2 4 Eesti 20 20 - Kohustusliku makse määr pensioniskeemi EL-i riikides ja Eestis 1995.a . Ka Eestis on diskuteeritud võimalust jagada sotsiaalmaksu koormust tööturu osapoolte vahe kuid siiski majanduslikus aspektis on sotsiaalmaks ja töötasu ühe ja sama majanduskategooria-tööjõukulude. Kaks erinevat osa. Tööandja jaoks on määrav eeskätt tööjõukulude kogusumma ning teisejärgulisem see, kuidas need sisemiselt jagunevad. Töötaja huvid seonduvad aga esmajoones kättesaadava töötasu netosuurusega
annaabi.ee 
