Selle tulemusena peaks sündima pensionisüsteem, mis kannab Eesti ühiskonnas olulisi ülesandeid. Samas on Eesti pensionireformil oma erisusi, mis tulenevad meie situatsiooni erisusest. Nii tooksime Eesti pensionireformi kolme keskse eesmärgina välja: · õigusliku püsivuse saavutamise · finantsstabiilsuse tagamise · poliitilise stabiilsuse saavutamise Kolmeosaline pensionisüsteem I sammas on kohususlik solidaarsusprintsiibil põhinev riiklik pensioniskeem II sammas kohustuslik kogunmisprintsiibil põginev pensioniskeem III sammas on vabatahtlikud kogumisprintsiibil põhinevad lisapensioniskeemid I sammas riiklik pensionikindlustus I samba ehk riikliku pensionikindlustuse sotsiaalpoliitiliseks ülesandeks vanadusea kindlustamisel on tagada kaitse vaesuse vastu rahvapensioni kaudu, samuti euroopa sotsiaalkindlustuse miinimumstandard (pension keskmiselt 40-45% isiku varasemast netopalgast) vanaduspensionide kaudu.
Pensionisüsteemi kavandamine Eestis sai kindlama kuju aastal 1997, kui võeti vastu ''Pensionireformi kontseptuaalsed alused'', millega kiideti heaks alustada nn. Rahvusvaheliselt tunnustatud kolme sambalise pensionisüsteemi käivitamist. Eesmärgiks oli endine nõukogude aegne pensionisüsteem asendada uuega, mille kohaselt pensioniea sissetulekud peaksid kujunema kolmest erinevast allikast, mille sisu oleks üldjoontes järgmine: I sammas - riiklik, kohustuslik pensioniskeem; II sammas - kohustuslik ( täna osaliselt kohustuslik) pensioniskeem; III sammas - era, vabatahtlik/täiendav pensioniskeem. I sammas on traditsiooniline riiklik kohustuslik pensionikindlustus, mille tuluallikaks on sotsiaalmaks ja riigieelarve. Tänapäeval kogutakse Eestis 33 protsendilist sotsiaalmaksu (13% ravikindlustus, 20% pensionikindlustus). Pensionikindlustuse tarbeks kogutud vahendid jagatakse ära tänaste olemasolevate pensionäride vahel.