toob see vähestele. Mõistlik oleks ehk suurendada kohustusliku kogumise panust ja miks mitte ka tööandja pensionit kasutusele võtta. Lääne-Euroopas on oluliselt suuremad kulutused pensionitele kui ülejäänud Euroopas. Sellest tulenevalt on seal ka kõrgemad pensioni asendusmäärad. Euroopa Liidu reformid pensionisüsteemidele on olulised ka selleks, et ka vähem arenenud Euroopa riigid hakkaksid rohkem panustama pensionikulutusteks, eriti arvestades rahvastiku vananemist ning pensionäride arvu kasvu võrreldes tööealise elanikkonnaga. (Holzmann, Palmer 2006) 12 Viidatud allikad Bonoli, G. (2000) The Politics of Pension Reform: Institutions and Policy Change in Western Europe. Cambridge University Press. Pp 11-14. Holzmann, R., Koettl, J., Chernetsky, T. (2005) Portability Regimes of Pension and Health
Valdavale enamusele Eesti majandusnäitajast mõjub Euroopa Liiduga ühinemine hästi, näitab Eesti juhtivate majandusanalüütikute seas 2003. aasta juunis audiitorfirma KPMG läbiviidud küsitlus. 17 majandusanalüütiku hinnangul mõjub Euroopa Liiduga ühinemine hästi sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasvule, kaupade ja teenuste ekspordi kasvule, välisinvesteeringute sissevoolule. Ühinemisel suureneb keskmine reaalpalk ning pensionikulutusteks mõeldud raha hulk, vähenevad pikaajaliste kroonilaenude intressimäärad ning tööpuudus. EL-iga ühinemine suurendab analüütikute hinnangul veidi üldist maksukoormust ning tarbijaindeksi keskmist aastakasvu. ,,Oluline on liitumisega kaasneva täiendava hinnatõusu ja täiendava palgatõusu suhe", ütles majandusteadlane Erik Terk. "Kuna meie palgad on EL-i palkadest rohkem maas kui meie hinnad EL-i hindadest, siis kiirendab "ühendatud anumatesse" sattumine