avalda mõju tegevväelasele, kes on olnud tegevteenistuses 30 aastat või rohkem, kuna antud tegevteenistusstaaz on tegevteenistuspensioni maksimummäära (75 protsenti pensioni arvestamise alusest) aluseks KVTSi § 206 kohaselt. See ei avalda eelarvele mõju kohe, vaid on ajatatud, sest tegevteenistuspensionile tekib isikul õigus 50aastaselt ja 20 aastase tegevteenistusstaazi korral. Arvestuslik mõju pensionieraldistele on keskmiselt 0,25 protsenti aastas. 2013. aasta pensionieraldisi, mis on 4 355 755 eurot, arvestades tähendaks see 10 890 eurot suuruses lisavahendite tõusu igal aastal. Vajalikud eelarvevahendid on planeeritud Kaitseministeeriumi eelarvesse. Eelnõuga kaasnevad kulutused Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi muutmiseks. Vajalike tööde tellimiseks ja tegemiseks kulub vähemalt viis kuud. Seega peab eelnõu olema vastu võetud viis kuud enne jõustumist. Eelnõuga kaasnevad kulutused
Kogumispensioni seadus reguleerib 2. samba pensionifondide loomist ja tegevust. Pensionifondid on finantsasutused, mis võtavad vastu osamakseid emiteerides pensioniosakuid eraisikutele ja investeerivad saadud raha finantsinstrumentidesse. Seaduse definitsioon: Pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille põhieesmärk on täiendava tulu võimaldamine pensionifondi osakuomanikule pärast tema 55-aastaseks saamist või täieliku ja püsiva töövõimetuse korral. Pensionieraldisi (contributions) võib maksta nii eraisikud, tööandjad kui ka riik (neid nimetatakse sponsoriteks) Pensionifondide haldajad võivad olla: Võib toimuda tööandja enda bilansis (mujal maailmas, mitte Eestis) Spetsialiseeritud varahaldusfirmad haldavad neid kui avatud tüüpi fonde. Vajavad finantsinspektsiooni litsentsi. Elukindlustusseltside poolt. Eestis eristatakse 2. Samba ehk kohustusliku kogumispensioni fonde ja vabatahtliku pensioni fonde (3 sammas).
annaabi.ee 
